Meelerahu otsimas

Vaba päeva võlu – ärkasin seekord juba siis, kui päike oli päris kõrgel taevas ja tõotas tulla imeline päev. Nii ma oma keha ja vaimu matkamiseks valmis seadsingi ning retk võis alata. 😉

Järvamaa on minu kodupaik ju alles kolmandat kuud ja seega veel täiesti avastamata. Täna otsustasin minna ringreisile koduümbrusesse. Kilomeetrid kadusid kiirelt ja ühest metsatukast välja jõudes, peatus mu pilk kõrgetel puudel ja mingil ehitisel keset põldu. Tavaliselt on seal siis ikka elumaja, aga seekord jäid majad pisut eemale. Astusin päikesekullas vahtralehti jalaga segades tasasel sammul väikesest tõusust üles. Minu ees avanes selline kaunis pilt.

DSC02210

Silma hakkas juba kaugelt see ristimärk ja nii ma arvasingi, et ju see mingi matmispaik ehk on. Õnneks oli selle juures ka huviliste jaoks väike märgusõna teadetetahvlil. Kohe saigi pilt selgemaks.DSC02214

Mind kui kivihuvilist paelus väga see kiviaed. Ja need kuldsed vahtralehed selle ümber. Tõeline sügisrõõm on sahistada jalgadega lehtedesse teed kuldses päikesepaistes. Täna sain seda teha! Hing täitus rahu ja vaikuse ja õnnetundega. Polegi midagi erilist vaja! Loodus pakub valikuid ja kes tahab, haarab kinni! Mina olen esimene!!! 🙂

DSC02228

Alles siis, kui lehesahin oli sahistatud, söandasin piiluda üle aia ning ka väravast sisse astuda.

DSC02233

Kahel pool puude all olid pingid. Ju need ikka jalgade puhkamiseks ole mõeldud, aga mitte ei tahtnud neid lehemustreid seal segamini ajada, mis sügistuul loonud ning nii ma lihtsalt seisin seal. Hingasin sügavalt endasse sügisele tuttavat värviliste lehetede lõhna ning lasin vaikusel hinge paitada. Nii hea! Lausa suurepärane!DSC02250

DSC02241

Peale vaikusehetke hakkas kõrvus helisema tuttav lauluviis, mis väga hästi nende piltide juurde sobib.

Kõik see kuldne sügisene ilu andis nii palju energiat, samas vaigistas kõik tormituuled ja ruttamised mõtteis ning kõige rohkem kogesin otsitud meelerahu. Jah, vaikus on kuldne… 🙂

Hommik ehib loodust

Pisiasjad, mis muudavad elu ilusaks – valgete suhkrukristallidega kaunistatud loodus meie ümber. Märkamise vaev vaid ning võimalus seda jäädvustada. Täna hommikul seda kõike mulle pakuti. Suur tänu! 🙂

DSC01717

DSC01720

DSC01755

suhkrused

Sügise sümptomid

Täna hommikul tütrekest koduuksest välja saates, tundsin esimest korda kargust õhus. Sügis on asunud täieõiguslikult valitsema oma aega aastaringis. Hommikune jahedus küll peagi möödus ning päeva soojendasid veel mõnusad päikesekiired. Aga sõrmkinnastel on siiski aeg suvepuhkus lõpetada ja asuda laste sõrmi hommikusel kooliteel kaitsma.

Kuna päikest jagub, siis on viimastel õhtutel ka võimalus veel imelisi loojanguid näha ja jäädvustada. Ühel kaunil õhtul püüdsin kaamerasse sellised viimased päikesekiired taevalaotusel. 🙂

DSC01611

DSC01613DSC01626

Sügisele kohaselt on hommikud pikalt kastemärjad ning seegi annab põhjust pildimaterjali hankida. Ühel hommikul jäi pildile märja kübaraga proua.

DSC01603

Pisut hiljem leidsin seene koos külastajaga.

DSC01583

Suurim rõõm on aga värvilistest lehtedest, mis kogu tähelepanu looduses olles endale tõmbavad. Märka mind! 😉

DSC01544

Sügis metsas ja mererannas

Kui tahad leida rahu iseendas, koge neid asju, mis sind õnnelikuks teevad. 🙂

Ja nii ma endale paaripäevase puhkuse Saaremaal taas lubasin. Kõndisin pikalt, lausa tunde, ei kiirustanud kuhugi ega kohanud kedagi. Hoidsin silmad hästi avatud ja vaatasin, uudistasin ja imestasin jätkuvalt – Eestimaa loodus on imeline igal ajal. Sügishommiku udu ja vaikus, mida vaid kajakahüüd hetkeks peatas, tuuletu ja muretu. Hing on helge, süda rahu ja rõõmu täis, nii mu jalg rannakive katsumas käis. Põikasin ka metsa alla, kus oktoobri keskpaigale vaatamata õitsesid kellukad, tee ääres rõõmustas möödujat viimane kollane karikakar ja õhk oli nii soe, et kaasavõetud kampsun jäigi kotti.

Alati on midagi olulisemat teha ja kuhugi tähtsamale kokkusaamisele jõuda, kuid siiski jääb viimane valik mulle endale. Kas see tegevus või see kohtumine paneb mu silma särama ja hinge helisema? Kui jah, siis lähen ja olen ja teen ja naudingi seda hetke. Kui ei, avardan vaadet, leian  võimalusi ning teen teise valiku. Tegin, käisin, nautisin.. Hing laulab siiani ja kaua veel…olen selles kindel… 🙂

Kui sa natuke aega looduses veedad, oled tüki parem inimene. Clifford D. Simak

DSC06583

DSC06584

DSC06599

DSC06618

DSC06623

DSC06626

DSC06637

DSC06639

DSC06648

DSC06672

DSC06745

DSC06751

DSC06761

DSC06765

DSC06784

DSC06816

DSC06823

DSC06827

DSC06830

Ka sel sügisel

Kirju kleidiga end ehtinud sügis kõnnib salamahti mööda vahtrapuid ja pillab värve pihlakale, kased saavad kuldkollase rüü ja aroonialehed värvuvad  tumepunaseks. Silmailu jagub nii metsa, põllule kui aeda. Käisin taas kaameraga ringi ja avastasin sellised pisikesed rõõmuallikad. 🙂

Habemik mossitab – kulm kortsus

habemik

Kuldne sügisleheke

leheke

Tants ümber puutants ümber puu

Tihe elu kännulkännul

Lõpetuseks kaks mitte nii ilusat ja lootusrikast pilti, aga eks see sügis jõuab ise ka kunagi novembrikuus hallidesse toonidesse.

Elu läbi, selleks aastaks

seen

Kui vihma ei tule, siis kuivame edasi…

seened

Udune sosin

Suvelõpu uduilmad on käes. Ole ainult õigel ajal jalul ja klõpsa kaunist maastikku või siis taba erinevaid udus liikujaid, äkki on isegi “siil udus”? Minu kaamera ette jäi täna hommikul üksik pihlapuu. udus

Pihlapuust suurema tähelepanu said aga hoopis kastepärleid kandvad ämblikuvõrgud. Mõne kohta võiks öelda, et valminud “tihedas koostöös”. 😉 tihe koostöö

Järgmist võrku silmates tekib küsimus – on see allakäigutrepp või hoopis põgenemistee? allakäigutrepp

Ja lõpuks õnnestus selgelt ka päevakangelane pildile püüda – “võrgutaja omas võrgus”. 🙂

võrgutaja

 

Kui ilm on uduselt hämar ja nagu lauluski peidab päike end pilvedesse, on abiks kunstlik valgus ja valgustus. küünlad

küünal

Minu romantikuhing naudib mahedat küünlavalgust igal ajal. Mis mõtted see liikuma paneb ja milliseid tundeid esile kutsub?  Kui kirja saavad, siis postitan siiagi… 😉

3 stoppkaadrit õnnest

Sügisõhtu mõtisklus külma talveilma… 🙂

Kollased kaselehed rohelisel taustal annavad märku sügise saabumisest. Harva puulehtel tantsivat päikesejänkut kohates, saab selgeks tõsiasi, et siin Põhjamaal on algamas pimeduse võidukäik valguse üle. Ja ometi ei pea see juhtuma meie hinges. Ka hallikas-sombusel sügispäeval tahab hing rõõmustada ja end vabana tunda. Kust leida siis päikesekiirt?

Tänu kunagi valitud elukutsele või hoopis vastu tulles ELU KUTSELE on minu igapäevatöö pühendatud lastele, kõige pisematele. Nendega üheskoos veedetud aeg on mesi minu meeltele ja hällilaul hingele. Olen õnnelik!

Kui mujalt õnnekildu üles ei leia, siis tuleb üles otsida LAPSE SILMAD.

STOPP! Vaata neid silmi ja usu nende sära siirusesse. Hoia see hetk oma südames ja pilgus alles, kui järgmisel korral vajad turgutust tusatujust. Laps vaatab samamoodi sinu silmi, unustades end üleni sinu usaldamisse ja tema silmad naeratavad.

Seejärel avab ta end sulle – suurele täiskasvanule – sirutades oma käekesed kahele poole laiali! STOPP! Laps on valmis haarama endasse kogu sinu elurõõmu, ilusa olemise ja just praegu kestva õnnehetke. Vaata seda väikest inimest, kelle silmadesära ja avatus ootab vaid sinu armastust. Oled sa valmis avama end? Eneselegi ootamatult sirutad sa käed laiali, kummardud ettepoole ja hüüad: „Tule, ma ootan sind!“  Ja laps, kuulmata sinu öeldut, jookseb sinu avatud armastusse, et kohtuda sinu õnnega. Suur ja väike rõõm saavad kokku!

STOPP! Suured käed haaravad lapse oma embusse. Südamed kohtuvad ja armastus hakkab kasvama. Seda saab lõpuks nii palju, et pulbitseb üle ääre. Selle tugeva tunde ajal tõstab suur ja kindel täiskasvanu pisi-inimese maast üles ja nad keerlevad, keerlevad… Rõõm paisub nii suureks, et seda keerutantsu saadavad õnnest küllastunud valjuhäälsed naerukilked.

Sina ja sel hetkel maailma kõige õnnelikuma LAPSE SILMAD kohtuvad taas, südamed hõiskavad ja hinged laulavad ülistuslaulu. Otsi seda hetke! Sina vajad seda ja iga laps ootab seda, et tema õnneõieke saaks kosutust ja sirgumiseks vajalikku hellust, õrnust ja armastust. Sina saad seda lapsele anda! Võta see võimalus olla ise õnnelik ja aidata oma olemisega iseend ning  last sinu süles ja sinu sees. Õnne kõigile!

DSC08032

Sügisesed mõtted

Ja sealt ta tulebki!

Veel 2 nädalat tagasi veetin lõbusa pärastlõuna lastega õues lehesadu ja lehesõda mängides. Milline vabadus ja lapselikult suur rõõmutunne mind sel hetkel valdas. Öeldakse ju, et lapsemeelsus hoiab Õnne kodus. 😉 Nõustun täielikult.

DSC07973Tartus hästi toredal kursusel osaledes (loovkirjutamine), sain vaba ja ülejäägiga aja ära kasutada kirjutamiseks ja samuti ka fotoaparaadiga looduse ilu jäädvustades. Sel hetkel trallitas kuldne päikesejänku vahtralehtede vahel. Oh, milline hea tunne jäi ka sellest hetkest hinge kosutama.

DSC07915

 

Järgmisena külastasin oma vanemaid ja nende koduõuel võisin leida veel hiliseid õisi pruunikate puulehtede kaitsva varju all päikesest viimast võtmas. 😉

DSC08104

 

Kodu poole astudes, märkasin mõnusat mustrit talvepuhkuseks valmistuval põllul. Korrapärasus ja korralikkus kaunistavad töötegijat! 🙂

DSC08122

 

Eile enne suurt sadu, jõudsin ka veel väikese jalutuskäigu ette võtta. Kõndisin ja vaatasin enda ümber ja enda sisse. Tegin endaga mõned kokkulepped, mis aitavad hetkeolukorras teha ehk parimaid valikuid ja leida olulistele valupunktidele võimalikult valutud lahendused. Ilmataat keeras uue lehekülje ja päikesepaiste asendus vihma ja tugevate tuulehoogudega. Enamus puid on selleks aastaks oma kauni leherüü vabaks andnud ja jäänud samuti talve ootama. DSC08309

 

Ehkki kellaaeg ei olnud sugugi palju, 4 ja 5 vahel, arvas fotoaparaat, et võiks juba ka välku kasutada, hämarduma hakkas küll vaikselt… Ja nii jäid viimased punased marjad sedasi pildile. 😉

DSC08321

 

Ja mis siin imestada, homme algab ju ametlik talveaeg, kella keeramisega. 😀 Valmistume siis meiegi – küünlad, soe tee ja juturaamatuga pleed põlvedel diivaninurka häid mõtteid talletama.

 

Sügis loob ja annab

Kuidas elada üle sombused sügispäevad ja pikad pimedad sügisõhtud? Pole mul kaminatuld ega mõnusat vanaema selle paistel jutte vestmas. Küll aga olen ise ja minuga on küünlaleek ja viimastest soojadest päikesekiirtest paitatud pildid. Jätan nad siia, et vajadusel neid ikka ja jälle vaatamas käia, et oma akusid laadida. Sel nädalal jäid kaamera ette nii lehed, kui lapsed, kui lilled. Viimased küll juba valmistumas puhkamiseks, aga oma ilu on ka äraõitsenud võililleõies.

3221CB5C-BDBC-46C8-A860-AEF94A8490E4 DSC07995 DSC08072 DSC08077 DSC08106 DSC08130 DSC08143