Soovitus

Vaadates täna hommikul pikalt üht imekaunist fotot ämblikuvõrgust, tulid need lauluread meelde:

Ämblik, ära tee
võrku minu hingele!
Kui tahan hinge avada,
võrgu katki käristan.

Ämblik, ära tee
võrku minu silmile!
Kui tahan silmi avada,
võrgu katki käristan.

Siit edasi tahaks aga jätkata Piret Pääri soovitusega, kuidas lapsi telerist ja arvutist kaugemal hoida:

Ämblik, parem tee

võrk minu telerile/arvutile,

kui tahan telerit/arvutit avada

võrk las mind takistab.

 

Fotojaht – illustratsioon tekstile/luuletusele

Paar nädalat tagasi avaldati lasteraamatu konkursi võitjad. Sel korral ma sinna ei mahtunud, jään järgmist võimalust ootama. Aga siia võin oma käsikirjast siiski mõne salmi koos illustratsiooniga panna. Luuletuste ainet annab iga tööpäev koos lastega. Pildid joonistas hea kolleeg.

  SAJAJALGSE PESUPÄEV   SERVER-BH-C70001414

 Sajajalgsel kausis vesi,

Seal ta oma sokke pesi.

Sokid puhtaks loputas,

nööri peale riputas.

Päike kuivatada aitas,

ussikese peadki paitas.

Nüüd võid õue minna sa,

kui kõik sokid jalga saad.

**********************************************************

KÜSIMUSED  SERVER-BH-C70001415

Kuhu päike tuttu läheb,

siis kui öösel taevas tähed?

Miks minema peab varju alla

siis, kui õues vihma kallab?

Kuidas linnulapsed teavad,

millal pesema end peavad?

Mitu okast siilil seljas?

Miks kass võib käia öösel väljas?

Kummal pool on, kas sa tead,

töökal vihmaussil pea?

Kas on tõesti tõsi, et

kaladel on suu täis vett?

***********************************************************

UNELAMBAD  SERVER-BH-C70001411

Unelambad tantsu löövad

uneliiva peal.

Vahel unerohtu söövad,

ei nad väsi eal.

Neil on teha tähtis töö

peale unejuttu.

Siis kui kätte jõuab öö,

panna lapsed tuttu.

**********************************************************

PÄKAPIKU PUDER SERVER-BH-C70001412

Ühel päkapikuemal

oli väike mure.

Iga kord kui valmis temal

magus lõhnav puder

päkapoisil kinni suu.

Putru ta ei taha.

Ütleb: „Tahan miskit muud,

hoopis jäätist tahan!“

Ema teab, miks päkamajas

kõigil putru süüa vaja.

„Sa ei jõua teha tööd,

kui sa ainult jäätist sööd.

Päkapikk ju sussi sisse

lastel’ kommi potsab.

Aga sinul pojukene

enne jõud saab otsa!“

Teiste tekstid ja pildid

 P.S. Kuna olen selles minu jaoks põnevas ettevõtmises üsna uustulnuk, siis soovin jätkamist, olles tänulik asja vedajale ja mõnusale seltskonnale!

Kaunis kevadine

91A4E099-34A8-487D-A900-D80426CD6D0B        Ole õunapuu õite valgus,
        Mitte lõpp, vaid alati algus.
        Ole kastaniküünalde roosa,
        Ja kokku nii luule kui proosa.
        Ole sireli kohev sülem,
        Nii üllas, siiras ja ülev,
        Pääsusilmade lillakas silm
        Ja Eestimaa tujukas ilm.
        Ole hurmav kui piibeleht,
        Ole ainulaadne, ole eht!

 

 

 

 

Suur tänu, vihmavesi,

8E4BF1EC-0303-49B9-BF80-54FB6315B282

õied-lehed puhtaks pesid.

Päikene neid soojalt paitab

ruttu kuivaks saada aitab!

11B42167-AA7A-49FA-B245-274BAFB9B4E4

075A8187-1EB6-4DE7-BB3B-EFBE59D3917C

A3DEB610-EC7B-45AC-A976-0078364FF7F7

Esimene härmahommik

Härmatis

Neil puiestee sünkjail puudel
ja mornidel paekiviseintel
võib mõni kord aastas
imetleda ehtsat armastusehärma
ootamatult sooja niiskuse
ja igapäiselt külma õhu
ühist habrast sadet
neil meresoojadel maadel
ja talvekülmadel aastatel
ei nähta armastuse kumbagi jõudu
ega märgata nende kokkulangemise hetke
ent üksnes siin
ja ei sugugi ainult praegu
võib kiretu kõrvalseisjagi
ise astuda ligi ja puudutada käega
seda maailma varjatuimat aset
võib vaadata omi silmi
kuis ta säratab siis
kõik juuresolevad pinnad
kogu avatud ruumi
ning kuis ta kogemata ja kohkunult
juhtub aegade põhjatuses
vaid mõnesse üksikusse
ja ikka argipikkusega päeva.

Andres Langemets

Mõelda end suvesse

Mõelda end suvesse,

paljajalu

laiskade kivide rannale,

kibuvitsade torkimisvalu

põsele, põlvele,kannale.

Mõelda, et olen vaid

piisake veest –

lõputu, lainetav, ajatu;

kübeke kummelipehmest teest –

hellitav, niiske, kajatu.

Ja nii kerge kui

kajakalend.

Ja nii vaba kui tuuled.

Ükskõik milleks

saab mõelda end

argipäevade juurest.

Aita Kivi