Meelitame, meelitame…

Mida või keda? Eks ikka seda valget aega. Vaadates internetis ringi, on naabritel juba lumi maas ja mõnes kandis Eestiski midagi lume moodi. Siin, Järvamaal säras täna aga üle pika aja taas päike. Soojendas viimseid lehekesi ja inimhinge. DSC02823

Kuna õues enam erilisi õitsejaid näha pole (välja arvatud viimased võililletutid, mis kuidagi aru ei saa, et on november, mitte juuni), siis leiab õierõõmu toaaknalt. Nii see kaunis jõululill end õiterüüga ehib, iga päev uusi avades. Jätkuks vaid jõuluajaks ka mõni õis.

DSC02793

Ja kui mõnus aroomiküünalde lõhn toas ka talve siiapoole ei too, siis esimesed kiired piparkoogimehikesed võiksid sellele küll kaasa aidata. Lastel oli vähemalt sära silmis, kui esimesed ampsud suus krõmpsusid! Eks ole nii kergem pühi oodates päevi lugeda. 😉DSC02816

Ilus päeva lõpuks püüdsin pildile ka päikeseaseme. Nii ta sinna metsa puude vahele end magama sättis. DSC02828

P.S. Praegu õue vaadates paistab miskit valget maas!!! Meelitamine mõjus! 😀

Tere, tõbi! Tulid õpetama, jah?

Erinevad inimesed usuvad erinevaid teooriaid. Mina kuulun nende hulka, kes mõistavad, et kõik, mis minu hinge ja kehaga toimub, on minu enda mõtete tulemus. Kelle jaoks on see surimuri, kelle jaoks elutõde. Halba ei tee see uskumine aga kellelegi. Seega jätkan… 🙂

Samuti nagu haiguste tulemist inimeste juurde, nii usun ma ka seda, et kõik, mis ma mõtlen teistest, tuleb mulle endale ringiga tagasi, millisel kujul või millises elusituatsioonis, see on vaid äratundmise küsimus. Seega olen endale vaikides reegliks seadnud, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Järelikult ainult head! Väljaöeldud sõna ei saa enam tagasi võtta, aga kui seesama sõna veel mõttena peas tiirutab, siis sellega saab veel tegeleda küll! Väärt õppetund!

Nüüd aga veedan oma viimaseid päevi tilkuva nina ja valusa kurguga ja vaatan elu kulgu enda ümber. Tühine külmetus ju! Aga mida kõike ta kaasa tõi!

Kõigepealt see, et mitte-midagi-teha-tahtes mõistan nüüd, et midagi ei juhtu, kui ma toapõrandaid pesen järgmisel või siis ülejärgmisel päeval – keegi ju jalaluud ei murra. Või nädalavahetuseks plaanitud suurem piduroog jääb järgmist ootama – teeme üheskoos midagi kerget ja kõhud ikka täis.

Olles ise suhteliselt “levist väljas”, annab see võimaluse märgata, kui suurepäraselt saab meespool elu juhtimisega hakkama (nagu tegelikult iga päev!), aga nüüd küsib ta paar korda kindlasti päevas rohkem – kuidas sa ennast tunned? saan ma midagi sinu heaks teha? Selles olukorras, kus üks täiskasvanu (mina siis) ei ole valmis laste ja loomade ja majapidamise eest väga vastutama, tulevad välja kalli kaasa parimad omadused – tähelepanelikkus, hoolitsus, õrnus. Aitäh, Sulle!

Õnneks on minu pisike tõbi kiirelt mööduv ning loodan juba paremale homsele. Jah, ma isegi tean, kellega pean asjad selgeks rääkima (mõtetes siis) ning selle väljaelamata pahameele minema saatma. Ma tahan ju olla terve ja ma olen terve! 🙂

Rohkem positiivsust! Imetillukesi imelisi imeasju igasse päeva ja armastusest inspireeritud mõtteid igasse elu poolt pakutavasse olukorda! 🙂

Enne seda, va tõbist olemist, nägin aga päris palju ilusat enda ümber.  Härmaehteis lilled said juba eelmisesse postitusse lisatud. Siia jäävad siis vahtravärvilised lehvitused kõigile koos pojal koolis isetehtud sooja leiva lõhnaga! Maitses hästi! 🙂

BeFunky Collage

DSC01775

Saiaviljast…….tänuga!

Me oleme Looduselapsed,
kas tahame seda või ei.
Ta juhib meid valjult, kord vaikselt
ning suunab me mõtteid ja töid.
Ei mõtle me piisavalt tihti
Talle tänuga, kirume vaid,
kui talvel näed porist pilti
ja jaaniööl jopega käid.
Võid alati tänulik olla
ükskõik, kui pisku eest.
Siis Õnnerada tallad
ja kerge on iga samm teel.
Täna tänan Sind sinine taevas,
et päikest ja vihma annad.
Nii külluslikult Maaema
kuldset vilja kannab.

DSC09411

DSC09391

DSC09410

Tunnistan, et meie kodus süüakse saiaviljatooteid päris palju. Lapsepõlvest pärit vahepala autokauplusepäeval – kolmeks murtud värske soe saiapäts ja pudel limonaadi, on siiamaani meeles ja mõnikord isegi menüüs. 😉 Laste lemmikud kiireks linnupetteks on magusad “moosiburgerid”.

DSC09382

Minule maitseb saiavorm.

DSC09434

Aitäh Taevaisale, lapse kõht on jälle täis! 🙂

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine – ütleb tark Vikipedia. Siinkohal tahan küsida, kes otsustab, mida, kuna, kellel ja kui palju piirata või mitte, lubada või mitte? Olen end nüüd kolimisvabadusest välja puhanud ja naudin elamist. See ongi vabadus, kui luban endal elada. Minu elu hõlmab kõike – alates esimesest teadlikust hingetõmbest hommikul, kui unevõim kaob ja lõpetades õhtul viimasega peale südamest tulevaid tänusõnu, elada antud päeva eest. Nii ma elangi. Kõik see, mis sinna vahele jääb, ongi minu elu, minu vabadus… vähemalt praegu augusti alguses, kui puhkus kestab.

Jah, unistused täituvad! Soov varahommikul astuda kastesel kodumurul, tunda värinat jahedusest ja märgadest rohukõrtest ning hingata endasse algava päeva esimesed sõõmud – olemas. Mis aga tähendab, et ärkama peab üsna vara. Päike, linnud, liblikad, sekka mõni mootoripõrin, aga seda ei märkagi. Mul on vabadus istuda ja astuda just nii nagu soovin. Kohvitassi jätan hetkeks trepile ja haaran kaamera kaasa, sest esimeste sammude juures märkan juba jäädvustamist väärivaid objekte.

Looduses on kõik suured tegijad, ehkki ülesehitatud Eiffel jääb mõõtudelt alla originaalile, aga meistrimees ise on kohal ja naudib vist vaadet.DSC09004

Järgmine on traditsioonilise võrgu minivariant, aga kui uhkelt kaunistatud!

DSC09012

Kui pärlikeega kaunistatud moonid olen ära tervitanud,DSC09028

liigun kirsipuude alla. Pilk kõrgemale toob naeratuse suule küll – siin on midagi ilusat ja suuremat! Võrgutamine käib maas ja puus! Neil on see vabadus! 🙂DSC09076

Ja sealsamas märkan marjavabadust – kasvan nii kõrgel, kui ise tahan. Nojah, aga mul on abivahendeid, et neid sealt kätte saada. 😉DSC09089

Mul on rõõm katsetada esimesi oma aia marju esimese küpsetise sees. Shokolaadine kirsikeeks õnnestus! 🙂BeFunky Collage

See, et lapsed ja loomad naudivad oma suvevabadust, on ilma kirjutamisetagi selgemast selgem!DSC09166

Sukeldun nüüd täiesti vabatahtlikult järgmisesse kastivirna, et avastada oma elu ja siis olla otsustaja – mis jääb alles ja millest olen valmis loobuma. Mul on vabadus elada ja see teeb õnnelikuks! Jagan seda kõigiga, kes soovivad… 🙂

Maasikamuusika

Suvi ilma maasikate ja vahukooreta on minu jaoks untsuläinud suvi. Seekord mitte! Tehtud! Mida siis muidu talvetuisusel päeval kamina ees istudes meenutada? Ikka päikesesooja suvepäeva koos maasikatega. Sööd suvel, maitset mäletad talvelgi. 🙂

11216799_848110485273126_6160443515253208434_n

Kuigi sünnipäev on aastas korra, on ikka heameel, kui kingitusi saab. Sain ühe veel paar nädalat hiljem. Mida armas tütreke sellega öelda tahab või mis ootused tal on, ei ole pärinud. Aga hea on teada, et arenguruumi jätkub! 🙂DSC08706

Esimeseks katsetuseks oli moosikeetmine. Minu eas naistel on see enamasti igasuvine lust ja lõbu, minul esmakordne proovimine. Olen see õnnelik, kellel ema keedab, koob ja küpsetab. Nüüd on järg jõudnud minuni. Ise teeme, ise sööme!DSC08354

Ööseks suhkruga semmima jäetud mammud nägid hommikul väga kaunid välja. Sirvisin veel mõningaid häid moosikeetmise nippe netist ning hakkasin pihta. Nii kaua, kui motohuvilised meesinimesed nautisid Rally Estoniat online-s, nautisin mina köögis maasikamuusikat. Just selleks nimetangi ma seda mõnusat vaikset podisemist pliidil ja meelipaitavat lõhna, mis koos maasikate värvi muutusega kaasnes. Istusin ja kuulasin.

DSC08362 DSC08364

Ühel hetkel otsustasin, et on aeg suurepärane sõõm purki panna. Mulle meeldis see, mis välja tuli. Maitse eriti. Esimene vasikas jäi seekord aiavärava vahele, alati saab paremini. Aga seda siis juba järgmisel korral, järgmiste marjadega.

DSC08366

Silmarõõmuks leidsin päeva lõpus veel mõned kaunikesed põllu ääres õitsemas.

DSC08379 DSC08381

Südamest vol.2

Me elame kõik oma elu, omamoodi ja omapäraselt (kahte viimast sõna tahaks isegi lahku kirjutada, mõte on siis kohe teine). 😉 Ja see ongi hea, et igal inimesel on oma elu lugu. Igas loos võib leida selle loo autorile meelepärase, omase ja lemmiku sümboli, pildi, kujutluse.

Üks minu hea tuttav oskab igalt poolt leida liblikaid. Need tekivad tema silme ette peaaegu kõikjal – näe see lilleõis on liblikakujuline või vaata, milline pilv – nagu liblikas! Mõnikord ma nõustun temaga… 🙂 Teine sõbranna näeb ka seal, kus minu silm ega kujutlusvõime seda üldse ei taba – ingleid. Rääkimata neist, mis tal käegakatsutavalt kodus kogus on.

Täna hommikul pannkooke küpsetades seisatasin ja nägin…… kooki muidugi! Aga mis kujuga? Süda! 🙂 Ja siis see äratundmine minuni jõudiski. Minu sümbol siin elus on süda. Ma tõesti teadlikult või siis mitte, otsin neid kõiges ja kõikjal. Mererannalt viin alati koju ühe auguga kivi ja tihti ka südamekujulisi. Koosolekutel istudes joonistab käsi märkamatult taas südameid ja looduses liikudes haaravad samuti minu tähelepanu südant meenutavad objektid.

Varem arvasin, et see on seotud emotsionaalse seisundiga – armunud olles on kõik südamest ja südamlik.

Ja need tänahommikused pannkoogid!! Nojah, eks ole ju praegu südame all pisike liblikatelend ka… 😉

BeFunky Collage

Esimesed kurjad kõrvitsad

Olles pigem eestlaste kombe kohaselt videviku pidamise usku, kui kurjade kõrvitsate ja luukerede poolt, tegin sel aastal esmakordselt erandi. Laste soovil… Kõigepealt pisut peamurdmist, kurjakuulutavate mustade ämblike võrgus manööverdamist ja koostöökasutamist,

BeFunky_DSC07198.jpg

BeFunky_DSC07202.jpg

et jõuda magusa üllatuseni.

BeFunky_DSC07196.jpg

Õhtuhämaruses said seni vagusi seisnud aedviljad endale aga hoopis uue ilme.

BeFunky_DSC07210.jpg

BeFunky_DSC07212.jpg

Nüüd võib alustada küünlavalgel tondijuttude vestmist…

Tibud ja munad ja pühad…

Märtsikuu külmad ilmad on küll natuke kaua kestnud, kuid sedavõrd rohkem rõõmu toob igapäevane päike! Olen tõeline päikeselaps(jaaniööl sündinud ju 😉 ) ja tunnen seoses päikesega muutusi meeleolus ja teotahtes. Viimaste päevade päikselised ilmad on suur-suur kingitus minu jaoks! 🙂

Enamus ajast on ta küll säravas sinitaevas, kuid vahel vaid aimatav..

DSC05169

Ja siis need imeilusad pehmed pajutibud, mis katsudes õrnalt paitavad põske…

DSC05190

Tänane piduline päev möödus koos lastega mängides ja pühadele mõeldes. Ei jaksanud nad oodata pühapäevani ja seega hakkasid aga värvimisega peale. Meie pere lemmikuks on läbi aegade jäänud ikka sibulakoortega munavärvimine. 🙂

DSC05183

Kõige põnevam osa – mis sealt soki seest välja tuleb?? 😀

DSC05200

Seekord said munad sellised. 🙂

DSC05203

Koksimismängu võitis pesamuna! 😉

Aitäh, kevad, et sa ikka kohale jõudsid! 🙂