Kui süda sõnu ritta seab

Mõnel päeval on taevas tumedam ja päikesekiirte maale jõudmiseks läheb vaja maagiat. Sellisel hetkel on aus võtta paus ning lasta tekkinud tundeil endast üle ja läbi tuhiseda. On hea astuda kõrvale, mitte luua ülemõtlemisega takistusi ning jääda selle hetke pealtvaatajaks.

Hingata.
Hingata.
Hingata.

Ja siis tulla tagasi.
Tulla tagasi, et emmata enda kurbust.
Et emmata enda valu.
Et emmata enda hirmu.

Mina ei ole minu kurbus. Me võime tantsida koos ja siis ta lahustub.
Mina ei ole minu valu. Me võime tantsida koos ja siis ta lahustub.
Mina ei ole minu hirm. Me võime tantsida koos ja siis ta lahustub.

Mina jään. Oma rahulolu, tasakaalu ja kerguse ringi keerlema.

Hingama.

Tänan Sind mõistmast! 🥰

Valges vaikuses

Talvetaat otsustas, et peale vihma tuleb sadu, lumesadu. Öösel, siis kui inimesed magavad. Et hommikul ärgates oleks neil üllatus suur. Oligi. Eelmisel õhtul saatis meid unele vihmapiiskade laul. Hommikul oli aknast vaadates kõik hoopis teisiti, ootamatult teisiti.

Valge, kohev, puhas, vaikne, särav, krudisev, libe ja palju muidki omadusi.

Kes naudib, kes kirub.

Mina haarasin rõõmuga kaamera ja tegin kohe hommikul enne tööd kiire ringi lähiümbruses. Seisin seal lumevalgusest lummatud ja hoidsin õnnest hinge kinni. Ilus, lihtsalt ilus.

Lase mul olla laps

Ma pole kunagi olnud suur eesmärkidest seada. Ehk seetõttu olen ka andnud oma elu juhtimise käest ja lubanud sel lihtsalt juhtuda. Täna tundus olevat õige hetk, et märgata. Mina ise juhingi oma rada. Ja täna tahan ma muutust enda ellu.

Muutust oma lemmiktegevuste tegemisel – kirjutamine, luuletamine, pildistamine, lugemine, käsitöö. Võtan end käsile ja mahutan igasse päeva natuke neist kõike.

Nii nagu kõndima õpime kõndides, rääkima rääkides ja armastama armastades, nii tuleb ka kirjutamistahe tagasi vaid kirjutades. Võtan südame asjaks kord päevas oma mõtted kirja panna, või vähemalt nädalas. 😉

Tänased pildilised sähvatused said sellised.

Kas peamegi selle imelise päka-maagia-ajaga hüvasti jätma? Või lubame tal aastaringi natuke naba ümbruses kõditada, elevust ja itsitusi pakkuda. Igasse päeva näpuotsatäis naeruturtsatusi ja “Ah, ära tee!” edvistust.

Jõuda oma väikestest eesmärkidest kõige suuremateni, lasta nad siis hooga veerema ja kui ka teel kukume, ikka püsti tõuseme. Päikese poole pilgu pöörame ning tõdeme: “Õnn on elada!”
Oleme ju kõik päikese lapsed! 💛☀️💛

Uus?

Tuli uus…. Numbrikombinatsioon. Mida peab vähemalt esialgu hoolega meeles pidama.

Tuli uus… Päev. Laupäev nagu iga teinegi. Lihtsalt natuke vaiksem, rahulikum, aeglasem. Vähemalt aknast vaadates ja iseendaga võrreldes.

Tuli uus… Meeleolu. Natuke nagu pidulikum, samas rahumeelsem, koduhoidvam, lahkem ja läbimõeldum. Teadmine, et väärtustan rohkem aega, mis antud.

Tuli uus… Võimalus. Ja neid on rohkemgi. Igas sammus, igas pilgus, igas sõnas või vaikusenoodis. Loo ja pilla laiali üle ilmamaa oma teos. Iga päev nagu puhas lõuend.

Tuli uus… Julgus. Välja öelda või lasta vaikusele kanda. Teha või tegemata jätta. Turnida raskuste kiuste kõrgustesse või lubada saatusel end kanda. Võtta või jätta.

Tuli uus… Nauding. Igas hetkes on killuke kui just mitte koormatäis. Tähtis on lubada südamel märgata ja tegutseda. Mõistus saab siis ise hakkama.