🎭Kas mäletad, kuidas lapsena oli nii kerge eluteatris (mängudes) rolli minna ja hetkega võisid olla lõrisev lõvi või habras lillehaldjas?

🎭Kas mäletad, kuidas etenduse (mängu) lõppedes võtsid maski eest ja olid lihtsalt emme-issi väike Mari või Mati?

🎭Kas mäletad, kuidas lavastaja (mängu väljamõtleja) mõnikord ennast kehtestas ja kindlal häälel rollid paika pani: “Sina oled poiss, sina ei saaema olla!”

🎭Kas mäletad, millise õhinaga etenduse (mängu) lõpus üksteisega arutasite, mida ja kuidas homme jälle mängite, sest memm kutsus koos viimaste päikesekiirtega maailma parimat piimasuppi sööma?

🎭Kas mäletad, kuidas suurim tänu ja aplaus näitlejatele (mängijatele) oli see, kui naabrilapsed areldi tagaaias piilumas käisid ja samuti teie etendusest (mängust) osa saada tahtsid, sest nii põnev oli?

🎭Kas mäletad, millised kriimud käed ja marraskil põlved sa õhtuti jalapesuvette pistsid,aga piuksugi ei teinud, kui seebivesi pisut kibe oli, sest teatris(mängus) olid sa tõeline kangelane ja võitlesid vapralt kassipoegade päästmise eest?

Kas mäletad?

Teeks iga päev oma elust teatri, astuks aga hommikul koos päikesega lavale ja laseks õhtul koos päikesega eesriidel taas langeda – päev aga olgu pingelist lavanärvi ja emotsionaalset mängurõõmu täis! 😉