vaikiv valgus
valgemaks läeb veelgi
hommikuhaldjad
muud vist ei teegi
tantsivad talvepäeva
end pakase kaisust
kutsuvad õue sind
nautima ainult
punakuldse taevasaali
seinad ja laed
on õitsemas peagi
su silm seda näeb
kui astud õrnas
hommikuvaikuses
läbi koheva lume
käed kirjatud kinnastes
maailma rutt
sind kinni ei püüa
tuuletus aos
kui hääletult hüüad
su hääl muutub helbeks
eemalt vastu vaid kajab
puhasvalge lumena
maa peale sajab
****************************
üks lauluviis helises
su lumeokste pärlites
päikese viimane suudlus
ei sulatanud neid
see laul oli hingevaikusest
ava süda
nii kuuled vaid
**************************