Vanast rõõmust uude

Võiks ju alustada uue aasta esimest postitust lubadustega nagu enamus inimesi teevad, aga olen jätkuvalt vaid mina ise ja teen asju omamoodi. Seetõttu jäävad ära ka uue aasta lubadused. Küll aga tulevad tänusõnad kõigile, kes eelmisel aastal minu veebipäevikut külastasid ja siit mõnd rida lugesid, loetu kohta oma arvamust avaldasid või fotot imetlesid. SUUR TÄNU TEILE, SÜDAMEST! ❤

Samuti tulevad tänusõnad lahkunud aastale, mis oli minu jaoks vägagi uutmoodi ja eriline. Uutmoodi, sest mul puudusid igasugused kellaajalised ja töised kohustused, olid vaid koduse ema rõõmud ja toimetamised. Nautisin seda aega täiel rinnal ja nii läheb see edasi ka sel aastal. Olen õnnelik, et saan olla meie pesamuna kasvamise, arenemise, avastuste, naeratuste ja nutupisarate, esimeste sammude ja esimeste sõnade juures just siis, kui see kõik toimub.  SUUR TÄNU SULLE, AASTA 2017!

Esimese talvekuuga uinusin minagi koos loodusega väiksesse uinakusse ning võtsin jõulukuu päevades kulgemist ra-hu-li-kult. Seetõttu saavad aastalõpu olulisemad sündmused ka alles täna ülestähendatud.

Jõulud möödusid mõnusas küünlavalguses, piparkoogilõhnas ja ühiselt veedetud aja rõõmus. Lauale said traditsiooniliselt seapraad ja kõrvits, verivorst ja sült, kuuse okstele kaunistuseks ehted ja kuuse alla lähedaste rõõmuks kingitused. Kingitustest vaid nii palju, et sel aastal sai nii mõnegi hea inimese kingikotti minu enda fotodest koostatud uue aasta kalender ning sel aastal saatsin ka jälle postkaarte. Needki valmistas prindistuudio.ee minu enda tehtud fotodest. Tänan sind, armas Täpike, et olid modelliks novembrikuus umbes 3, 4, 5 päeva, et mõnigi pilt minu omaloodud “fotostuudios” õnnestuks. 😃 Tulemusega olen väga rahul! 🙂

DSC09210

Jõuluõhtu veetsime oma kodus, oma kuuse all, oma perega. Jagasime mõnusat olemist küünlavalgel, kinkisime kehale head ja paremat peolaualt ning lastele ja eks endalegi seda lapselikku elevust ning kingirõõmu.

DSC_1529

 

1. jõulupühal võtsime ette sõidu Lõuna-Eestisse minu suguseltsi korraldatud jõulukoosistumisele. Ja kõik kordus taas – lapsed ja lapsemeelsed olid ootusärevil, kõhud said täis parimat jõulurooga ning jõuluvanale kõlasid ühendkooride esituses lõbusad talvelaulud.

Harva kohtumise võlu peitubki lihtsalt suures jällenägemisrõõmus, koosolemisevõimaluses ning õnnelikes jutuvestmistes. Tähtis polegi jõululaua rikkus või kingituste küllus, piisab sõbralikust silmavaatest, headest pühadesoovidest ja õlg-õla-tundest – meid on palju ja me hoiame üksteist! Selle hea tundega lahkusime ka üsna esimeste seas, kui pisike piduline hakkas ära väsima, kodutee ju pikk…

 

Kui jõulupühad läbi ja uue aastani jääb veel mõni “tavaline” päev, siis meie peres on seal vahel üks vägagi pidulik päev. Meie armas Täpike tahtis sündida just sinna vahele.

Seega algas 29. detsember armsasti issi tehtud tordiga, mida väikesed käekesed ilma keelamata võisid sööma asuda. Sooviküünla aitasime küll sel aastal ise ära puhkuda, aga eks edaspidi jääb see rõõm ikka sünnipäevalapsele. Ja siis tulid kallistused, õhkutõstmised, laulud, naer, külalised ja kingitused. Palju õnne sulle, kallis Täpike! Õnnelikku uut kasvuaastat, uute oskuste aastat, rõõmustamisteaastat, üllatusteaastat!

http://www.kizoa.com/embed-162321307-6926889o1l1
Täpikese esimene aasta

 

Seegi pidu peetud ning valmistusime meiegi uue aasta vastuvõtuks. Taas sai perele laud kaetud, sõime ise ja jätsime koduhaldjalegi ning siis läksime hoopis küla peale vanaaastaõhtut veetma. Täpike pidas kenasti kella 22-ni vastu ja siis asusime koduteele, kus väike inimene kenasti omas voodis uue aasta und nautis.

RÕÕMUROHKET, ÕNNELIKKU JA EDUKAT UUT AASTAT KÕIGILE TEILE, KES TE MINU LUGUSID LUGEMAS KÄITE! ❤