Las kesta veel

Ongi käes need meelitavalt udused augustihommikud, mil ärgates ja aknast välja vaadates, tuleb kihk minna seda hommikut tervitama. Täna algas see kauni päikesepaistega. Veidi jahedama õhuga. Eriliselt märja muruga. Imeilusate võrgukudujate väljanäitusega. Vastu esimesi päikesekiiri näitasid end kudumismeistrite kaunid teosed kuuseokstel ja kirsipuul, lillepeenras ja takjapõõsail. Enamasti olid võrgutajad ise läinud juba, aga ühes oli omanik kodus ka. Minu kodu-minu kindlus, mis sest, et habras, õrn, läbipaistev…

Selles kõiges on nii palju rahustavat, mõtteid ergutavat, aja kulgemist märkama panevat, aga siiski tahan veel tunda suvesoojust ja päikesepaid põsel ja põues. Näha sügislilli end avamas ning soojusest-päikesevalgusest pakatamas. Tahan olla roheluses, mis ühel päeval sügisele siiski alla peab andma ning muutub värviliseks võlumaailmaks. aga mitte veel. Las suvi kesta veel… hinges, mõtteis, tegudes…

HHH

Pealkirja järgi võiks ju pakkuda, et juttu tuleb naljast ja naerust – ha-ha-ha, aga ei. Samuti ei peitu nende tähtede all hobused, hiired ja herned, mis iseenesest oleks väga põnev vestlusteema. 😉 Hoopis kauaoodatud-planeeritud suvisest ühisest väljasõidust väike ülevaade – Haapsalu, Hiiumaa ja nende pikalt ettekavatsetud asjadega kaasneb ju alati Hope ehk lootus parimale. Parimale ilmale, mis omakorda tähendab, et praamiühendus on olemas ja meie soovitud “näitame lastele teist Eestimaa suurt saart” saab teoks. Samuti lootus, et inimesed ja tehnika peavad vastu ning kõik on algusest lõpuni rahul ja õnnelikud.

Meie suurest seltskonnast – mina ja minu kahe venna pered,  – pidid mõned tööinimesed siiski loobuma sellest suvetripist, aga õnneks võimaldavad tänapäeva tehnikavidinad salvestada ja jagada parimaid hetki ka nendega, kes kaugel. Nii sai ikka päris palju ülesvõtteid tehtud, et oleks meenutades abiks.

Haapsalu võlust ja ilust olen juba märgi maha jätnud ning seetõttu olin ka väga elevil, et sinna taas minna. Siinkohal vajasime eriti palju lootust, et pidev vihmasajune ilmake ometi muutuks ning annaks võimaluse kaunil promenaadil jalutada ning merevaadet nautida. Alustasime oma ringkäiku piiskopilinnuses, kus paljud polnud käinud. Samal ajal, kui teised mööda käike ja treppe ronisid ning kauneid vaateid kõrgustest imetlesid,

jäädvustasin mina loodust madalamal.

Kui olime lähedalasuvas Cafe Hugos keha kinnitanud jäigi aega jalutamiseks. Kasutasin seda võimalust kiirelt ära. Kiirelt, sest kuiva hetke kauaks ei jagunud, saime ikka vihmakest ka. DSC04613

Haapsalu linna peal me seekord ei jaluseerinudki ja nii jäid need armsad välikohvikud ja madalad puumajakesed vaatamata, aga õnneks on mul olemas teadmine, et nad on selles toredas linnakeses olemas.

Pöörasime autoninad sadama suunas ja lootsime kenasti oma broneeritud piletitega praamile saada ja üle vee ka. Taevas ja tuul olid nii ja naa, aga meri oli üsna rahulik ning üle me saime.DSC04629

Ööbimiskohaks valisime sadama lähedal asuva Allika hosteli,

kus ühes suures majas kõik “head lambad” mõnusasti end ära mahutasid. Õhtu- ja öösöögiks sai tehtud väike grill ja lõbusate inimestena möödusid tunnid mängude, naljade, ühislaulmise, pillimängu ja tantsu saatel kibekiiresti. Mõned tunnid und ja uus päev pakkus uusi seiklusi.

Hommikukohv joodud, asutasime end ringreisile mööda saart. Siinkohal võin kindlalt väita, et üks päev (tegelikult 5 tundi vaid) on ilmselgelt liiga vähe. Aga midagi me ikka nägime ka ja ülejäänud toredused jäävad järgmiseks korraks. Kohtusime hiidlaste vägimehe Leigeriga, kelle lugu ma siiani ei teagi. Ühel päeval loen tema tegudest kindlasti.DSC04783

Edasi sõites saime ülesandeks laduda kividest oma nimi. Ühele teepervele me kõik siis oma nimed jätsimegi. Ja neid oli seal teisigi ja päris pikalt. Seejärel siirdusime ürgorgu, kus voolas kaunis jõgi ja vaade oli lummav. Minu jaoks. Ja mitte ainult vaade, vaid ka juba end näitavad sügisvärvid. 🙂

Ronida saime peagi jälle, sest vaatamisväärsust pakkus kõrge mäenõlv koos vaateplatvormiga. Nooremad ja nobedamad jõudsid sinna muidugi kohale. Mina aga laskusin samal ajal hoopis madalamale, kilpjalgade tasemele.

Ning siis ootas mind parim osa reisist – jõudsime merele eriti lähedale – Surfiparadiisi. Tuul oli võimas ja tõi randa uhkeid valgeid vahuseid laineid. Võrratu ja võimas tunne oli taas kogeda seda looduse jõudu ja võimu. Siin olles soovisin ma, et meil oleks rohkem aega, sest auguga õnnekivi jäi leidmata, aga paraku pidime end asutama tagasiteele. Seepärast lähebki see reis kordusele,  et kõik soovid saaksid täidetud.

Loomulikult külastasime ka Kõpu tuletorni ning edasi viis tee mind metsa. 🙂 Mõnus segu sihvakatest mändidest, kaunist kanarbikust ning värvilisest mustika-pohla-sambla maailmast.

Nähtud sai ka kohalik Eiffeli torn, mille jalamil olevat teksti tahtsin enda jaoks talletada.DSC04957

Ning viimase punkti silmailule panid need lahedad lilletassid Kärdla linnas. DSC04958

Praamisõit, mis meid tagasi mandrile viis, ei olnud sugugi sama lõbus. Õõtsutas ikka korralikult ning minu olemine oli päris sant. Ei talu ma ju seda. Nii jäi minust pooleli ka seapraad ning kerisin end kiirelt lamamistooli kerra, et ikka ilma vahejuhtumiteta kohale jõuaks. 🙂

Kokkuvõtteks võin öelda, et meri ei ole korraks vaid vaatamiseks – teda tuleb hinge ligi lasta ja siis lubada endal olla selle hea tunde sees, mida meremüha ja laintelaul pakuvad. Seega veedame seal järgmine kord rohkem aega. Aga kõige kallimatega koosveedetud aeg on siiski kõige eredam pärl elukees, mis oma säraga pakub energiat, elurõõmu ja õnnetunnet. Seda ei muuda miski. Aitäh! 🙂

55 küsimust ja vastust

Leidsin blogides ringi uidates teema “55 küsimust, mida keegi ei küsi”. Lugesin nad läbi ja panin oma vastused ka kirja. Kui viitsimist on, kirjutage ka!

1. KAS SA MAGAD RIIDEKAPI UKSED LAHTI VÕI VÕI KINNI? Kes küll sellise küsimuse on tulnud? Aga uksed on ikka kinni. 

2. KAS SA VÕTAD HOTELLIDEST TASUTA ŠAMPOONE JA DUŠIGEELE KOJU KAASA? Neid nimetatud asju ei ole küll võtnud, aga mingid vist ühekordseks kasutamiseks “õrnad” toasussid said küll kotti pandud. Paar korda kandmist ja läbi nad olidki. 

3. KAS SA LÕIKAD AJAKIRJADEST VÄLJA KUPONGE, KUID EI KASUTA NEID
KUNAGI? Ei ole kunagi lõiganud. Samas kaupluste sooduspakkumisi olen küll lõiganud ja siis need poodi minnes kaasa kaasa võtnud, sest oma mälule väga kindel olla ei saa.

4. KAS SA OLEKSID PIGEM RÜNNATUD KARU VÕI MESILASTE POOLT? Karuga olen kohtunud vaid ise autos istudes. Mesilased on sutsanud küll, ehkki iga kord neid nähes kinnitan pühalikult “ma ei söö mett, ma ei söö mett”.

5. KAS SUL ON KORTSUD? Vist isegi mõni vaevumärgatav on.

6. KAS SA NAERATAD ALATI PILTIDEL? Ikka naeratan, aga kas alati, selles pole kindel, eriti kui pilti tehakse ootamatult. 

7. KAS SA LOED OMA SAMME, KUI SA KÕNNID? Ei.

8. KAS SA OLED METSAS PISSINUD? Viimasel ajal küll mitte, aga kunagi küll.

9. KAS SA OLED TANTSINUD ISEGI SIIS, KUI MUUSIKA EI MÄNGI? Ümisen enamuse ajast üksi olles ja ehk käib sinna juurde ka mõni tantsusamm. Pole sellele mõelnud ega ennast jälginud.

10. KAS SA NÄRID OMA PASTAKAID JA PLIIATSEID? Ei, kindlasti mitte.

11. MIS SUURUSES VOODI SUL ON? 200×200

12. MIS ON SINU SELLE NÄDALA LEMMIKLAUL? Nädala lemmikut pole, aga youtube-s oma list on täitsa olemas ja neid siis kuulangi igal võimalusel ja lisan ka järjest lemmikuid juurde.

13. KAS SINU ARUST ON OKEI, KUI MEHED KANNAVAD ROOSAT? Miks mitte! Inimestel on vabadus riietuda nagu julgus lubab.

14. KAS SA VAATAD IKKA VEEL MULTIKAID? Aeg-ajalt ikka, koos lastega koguperefilme.

15. MIDA SA ÕHTUSÖÖGI KÕRVALE JOOD? Ei joogi tavaliselt, aga kui üldse, siis piima.

16. MIS KASTME SISSE KASTAD KANANAGITSAID? Ei söögi selliseid asju.

17. MIS ON SINU LEMMIKSÖÖK? Ühepajatoit läheb iga kell peale.

18. MIS FILMI VÕIKSID SA LÕPMATUSENI VAADATA? Lõpmatuseni ei taha vist ühtegi vaadata, aga rekord on 12 korda ülikooli ajal India filmi “Tantsi, tantsi”.

19. MILLAL VIIMATI KIRJUTASID SA KELLELEGI KIRJA PABERIL? Eelmisel aastal, aga jätsin saatmata. 

20. KAS SA OSKAD AUTOL ÕLI VAHETADA? Ei oska ja pole vajadust ka, mees on selle jaoks olemas.

21. OLED KUNAGI SAANUD KIIRUSEÜLETAMISE EEST TRAHVI? Selle eest mitte, aga ainuke kord, kui mind on politsei peatanud ja trahvi teinud, oli põhjuseks kõrvalistujal kinnitamata turvarihm.

22. MIS ON SINU LEMMIKVÕILEIB? Singi ja värske kurgiga.

23. MILLAL SA TAVALISELT MAGAMA LÄHED? Vara, koos kanadega. 21-22.

24. KAS SA OLED LAISK? Juhtub.

25. KUI SA OLID LAPS, SIIS KELLEKS SA ENNAST HALLOWEENIL RIIETASID? Seda püha pole ma kunagi tähistanud ning tänapäeval piirdub see ka vaid kõrvitsatele kurjade nägude pähelõikamisega, kui lastel huvi on.befunky_dsc07210

26. KUI PALJUSID KEELI SA RÄÄKIDA OSKAD? Eesti keelt hästi, inglise, soome ja vene keelt veidi.

27. KAS SA TELLID MÕNDA AJAKIRJA? “Sensa” 1. numbrist peale ja mehele “Müstiline ajalugu”.

28. KAS SA VAATAD SEEBIOOPEREID? Viimastel aastatel ei vaata üldse televiisorit. Siis kui nad populaarsed olid ja alles jõudsid meieni (nt “Orjatar Isaura” KTV vahendusel)vaatasime kohe terve perega.

29. KAS SA KARDAD KÕRGUST? Ega vist, aga pole ka kuhugi kõrgele roninud. 

30. KAS SA LAULAD AUTOS? Jah, ikka. 

31. KAS SA LAULAD DUŠI ALL? Ei.

32. KAS SA TANTSID AUTOS? Meenutasin nüüd oma autosõite, ehk isegi on ette tulnud, kui raadiost mingi hea tümps taustaks kõlab.

33. MILLAL VIIMATI TEGID AUTOPORTREE FOTOGRAAFI JUURES? Umbes aasta tagasi. Äsja juuksurist tulnuna, lokkide lehvides, tuli pöörane idee seda jäädvustada. 1D889D9C-1BC3-4C77-9CCC-92E62495BA0C

34. KAS SA ARVAD, ET MUUSIKALID ON IMALAD? Ei arva, üldse mitte. Muusikalid on väga vaatamis-kuulamisväärsed kultuurielamused. 

35. KAS JÕULUD ON STRESSIROHKED? Enamasti siiski toredad pere ja sugulastega koosveedetud aeg, mille juurde kuuluvad mõnusad söögikorrad ja rõõmutoovad kingitused-külaskäigud.

36. LEMMIKKOOK? Kihiline shokolaadikook.

37. KAS SA USUD VAIMUDESSE? Oleneb, kuidas neid meie kaaslasi nimetada. Vaimudega pole kokkupuuteid olnud, ju nad ikka olemas on. Aga inglite olemasolusse usun kindlasti.

38. KAS SUL ON KUNAGI OLNUD DEJA-VU TUNNET? Jah, üsna tihti. 

39. KAS SA VÕTAD IGAPÄEVASELT VITAMIINE? Praegu võtan, aga need ka esimesed elus.

40. PRISMA, SELVER VÕI RIMI? Pigem Maxima või Konsum, need on kodu lähedal olemas.

41. NIKE VÕI ADIDAS? Pole mingit sidet kummagagi. Aga, kui valida tuleb, siis Nike.

42. CHEETOS VÕI LAYS? Mitte ükski kartulikrõps, isegi lõhn on vastumeelne.

43. METSPÄHKLID VÕI PÄEVALILLESEEMNED? Metspähklid.

44. OLED KUNAGI VÕTNUD TANTSIMISKURSUSEID? 5.-9. klass käisin peotantsus. Täiskasvanuna tantsisin aastaid naisrahvatantsurühmas.

45. KAS SA SAAD OMA KEELT TORUSSE PANNA? Ei.

46. OLED KUNAGI NUTNUD, SEST OLID VÄGA ÕNNELIK? Seda juhtub igal vähegi pidulikul ja südamlikul sündmusel või erilise sõnumiga laulu kuulates.

47. KUUM VÕI KÜLM TEE? Kuum.

48. TEE VÕI KOHV? Siiani kohv, aga järjest rohkem hakkan sõbrunema ka teega.

49. MIS ON SINU LEMMIK VÄRV? Türkiissinine.

50. KAS SA SAAD HOIDA HINGE KINNI ILMA, ET HOIAKS NINA KINNI? Ikka saan, aga kui kaua, see on iseasi.

51. KAS SA OSKAD HÄSTI UJUDA? Ei, aga vajadusel püsin vee peal küll.

52. OLED KUNAGI VÕISTLUST VÕITNUD? “10 olümpiastardis”  jagasin kunagi kõrgushüppes I-II kohta. 6. klassis vene keele olümpiaadi olen võitnud.  Kirjandusvõistluste ja luulekonkursside raames on mitmeid äramärgituid töid.

53. KUMMAD ON PAREMAD: MUSTAD VÕI ROHELISED OLIIVID? Ma ei tea, pole kumbagi söönud.

54. KAS SA VINGUD NII KAUA, KUNI SAAD OMA TAHTMISE? Pole minu moodi. Kui öeldakse “Ei!”, siis see ongi EI! 

55. OLED SA KANNATLIK? Nii ja naa. Mis puutub laste kasvatamisse, et lase neil endal asju teha, ehkki selleks kulub kolm korda rohkem aega, siis küll (Lasteaias töötades saan seda igapäevaselt praktiseerida). Kui on vaja tunnike kusagil istuda ja “aega parajaks teha”, pole probleemi, aga kui kokkulepitud kellaajast ikka üldse kinni ei peeta, siis muutun rahutuks küll.

Head ja paremat

Viimase suvekuu esimesed päevad on täpselt sellised nagu meie suveilmad ikka – vihma, päikest, tuult ja äikest! Lilled on õnnelikud kastmise eest, aga samas on tugevad tuuled ka pahandust teinud ning minu armsad õrnroosad gladioolid vajavad lisatuge, et püsti püsida. Aga vihm on ju ka väga ilus, kui ta õrnalt piisk piisa haaval lilleõitel peatub. 🙂

Vihmamärgadest heinakõrtest ei hooli ka meie Pätu, kes igal hommikul oma “roheampsul” käib. 😉

Hoolimata ilmataadi heitlikest tujudest, on meil päris suur tõenäosus rõõmustada – tänane käik andis lootust, et need esimesena valmistehtud roosad jalavarjud lähevad siiski käiku ja mereroheline lõng saab ehk millekski muuks. 😉

34Q0W1a