Tere, hommik imeline,

neljapäevanimeline.

Päiksekiirtes paljajalu

sinult rahu, jõudu palun.

Astun kastemärjas rohus,

peatun põdrakanepite vahus,

äraõitsend ohakatest

leian näiteid lohakatest

tuuleviidud tuttidest

Pooleli jääb luule nüüd,

kuna silman kaunist rüüd

karikakra õie peal –

sadu pärleid särab seal.

Aitäh, hommik imeline,

neljapäevanimeline…

DSC04328

 

Nanny-d ritta

Postituse põhjuseks on seik, et sattusin täiesti mitteminulikult televiisorit vaatama. Üldiselt võib see riistapuu ka südame rahuga olemata olla. Aga nojah, telekas käis ja mina triikisin pesu ning ühe silmaga piilusin, mis sealt tuleb.

Tuli film ” Nanny McPhee – võlurist lapsehoidja”. Südamlik perekomöödia maagiliste võimetega lapsehoidjast, kes on hirmutava välimuse ja iseäralike nippidega. Teda kutsuvad appi lapsevanemad, kes on kaotanud igasuguse lootuse oma lastest jagu saada. Kui Nanny McPhee majas tegutsema asub, näevad üleannetud jõmpsikad õige pea, et kõik kavalused ja pahandused, mida nad seni edukalt kasutasid, pööravad mingil põhjusel nende endi vastu…  Ja iga äraõpitud õppetunniga kadus ka lapsehoidja inetult välimuselt mõni soolatüügas või suur nina ning filmi lõpuks oli rahvasummast lahkuv lapsehoidja kena armas naine.

Nagu ikka filmides, saavad kurikaelad illikukudeks läbi mõistmise ja kulutatud aja. Aga millegipärast puudutas mind selle lapsehoidja üks ja ainuke põhimõte:

Kui te mind ei taha, aga vajate, siis ma pean jääma siia. Kui te mind tahate, aga enam ei vaja, siis ma pean lahkuma. 

Paar päeva tagasi meenus mulle see film ning veel midagi nanny-ga seotut. Lapsena vaatasin mitmeid kordi vene filmi “Hüvasti, Mary Poppins!”. Sealt meenus mulle samuti, et ühel hetkel astus Bankside pere maja uksest sisse salapärane naine nimega Mary Poppins. Ta ei räägi palju endast, ning on üsna karm ja selgesõnaline ning teeb nii nagu arvab et on õige, kuid samas toimub tema tulekust saadik väga kummalisi asju. Siis aga pöördub tuul ja Mary Poppinsil on aeg lahkuda, kui väga see ka lastele ei meeldiks.

Tuttav laul, kas pole? 🙂

Ning siis jääb veel tõsielusarjast tuttav Super Nanny Jo Frost. Temal vist pole tagataskust ühtegi imeväelist rohtu võtta, aga ometi lõppevad enamus seriaalis nähtud marakrattide üleannetud käitumised ning muutudes enam-vähem normaalse lapse moodi ehk “ei saadetagi neid metsa tagasi nagu Nukitsamehes”. 😉  Enim kasutust sellest sarjast on vist leidnud “järelemõtlemistool” ja “unekool” magamajäämise kergendamiseks.

Supernanny

Mida või keda see väike inimene siis kasvamiseks tegelikult vajab? Minu arvates päris palju kavalust, hoolega läbimõeldud reeglite selget väljendamist ja nende täitmise järjepidevat jälgimist, kokkulepetest kinnipidamist, lustimist, mänge ja kõige rohkem koosveedetud aega ja armastust. Ja siis võib iga ema-isa olla nagu nanny McPhee või Mary Poppins ning majale jääb katus peale ning vanematele närvirakud alles. 🙂

Pisike puhkusetrip saarele

Mere äärde olen alati nõus minema. Seekord saime oma nädalavahetuse veeta üheskoos Saaremaal. Koju jäid ainult kuhjaga kärbseid ja kassid, kes saavad paar päeva ise hakkama küll, kui toidukausid pilgeni täis ja joogivett jagub.

Jagan oma mälestustekillud seekord ära, sest nende kõigi kohta on midagi kirja panna.

EHITISED-HOONED

Siia alla võiks liigitada mönusad söögikohad, kus reisil olles keha kinnitada. Pole ma suurem etteplaneerija, et kodust toit kaasa võtta ja siis seda kusagil põlve peal manustada. Nii said väljas söömist eriti nautida lapsed, kelle lemmikuks on jätkuvalt friikad, dogi-d, nagitsad. Peatusi tegime üksjagu, juba seetõttu, et meie armas reisikaaslane – neljajalgne neiu Thaila saaks oma vajadusi rahuldada. 🙂 Õhtusöögikohaks valisime Mönusa Villemi ja teise päeva lõunat sõime Suures Töllus, kus Tai nautis ringijooksmist ja poisid batuuti. 🙂DSC03745

DSC04101

DSC04097

Ööbisime mõnusas männimetsas Mändajala Kämpingutes mere ääres.

Laupäeval tegime lastele väikese ajalootunni Kuressaare piiskopilinnuses. Mis meeldis? Poistele treppidest ronimine, relvad ja uhked meresõidumasinad, minule kohad, kus jalgu puhata ja tütrele vaated kõrgustest kaugele.

Tagasiteel käisime veidi väiksemaid ehitisi vaatamas – Angla tuulikuid. Ronimisrõõmu jätkus sealgi. 🙂

Iga kord sellest vahvast vanast kirikust mööda sõites, “kutsub” ta end vaatama. Seekord läksime ka. Kirik Metskülas. Kahjuks polnud seal ainsatki kirjutist, mis-kus-kuidas-millal?

DSC04193

LOODUS JA LOOMAD

Nagu mainisin, oli meie tore reisiseltsiline meie kuts Thaila, igapäevase nimega Tai. Ja ta pidas vapralt vastu kõik autosse-välja käimised ning eriliselt nautis ta merevett. Üldse märkasin nende päevade jooksul väga palju koeri. Kui pole võimalik lemmikule “lapsehoidjat” palgata, siis tulebki neil peremeeste sõidud kõik kaasa teha.

Erinevaid loomi-linde nägime ka tuulikute juures. Ühed ikka ilusamad kui teised ja ühed kohe mitte üldse ilusad. Vabandan kõigi loomaarmastajate ees, aga need linnud ju küll kenad pole?

Taimedest klõpsisin mõned pildid ikka ka. Ja just neist, mida meil mandril ei kohta või pole mina lihtsalt osanud vaadata. Kassiristik, palu-härghein, nõmm-liivatee, kadakas, tundmatu sinine kaunitar, tundmatu kollane kaunitar ja muidugi moonid!! 🙂

INIMESED JA ASJAD

Pojaga poseerisime linnuse hoovis. Panga panga suveniiride letist said poisid endale nimetähtedega kihvad kaela ja mina kadakapuust köögitarviku. Tütar sai istuda uhkes suures puutoolis. Need, kes ei jooksnud parajasti koeraga ringi, said ka päikesekella koolitusest osa. Mina ostsin endale mõned kristallid, millest tegin juttu siin.

 

MERI

Kõige kallima jätsin kõige viimaseks. Loomulikult said minu hingeakud taas laetud, kui veetsin varahommikul paar tundi mere seltsis. Ta oli täiesti vaikne, ei mingit vestlust. Välja arvatud kajakad, kes saavad ideaalselt ise hakkama vaikusesse kriiskavate helide toomisega ja ei vajagi vestluskaaslast. Mina ja meri, mina ja rannaliiv, mina ja kivid. Oh seda rõõmu ja rahulolu. Loomulikult tõin kotitäie koju ka. 😛

Olen väga rõõmus ja tänulik, et see pisike reis sai tehtud. Ja jätkuvalt kehtib lause, et igal pool mujal on hea, aga kodus on kõige parem. Kui kusagil ei käi, siis ei oska seda ju nähagi. 🙂

 

 

 

 

You made my day

Inimesed rõõmustavad erinevatel põhjustel. Mõni vajab selleks midagi suuuuuurt ja käegakatsutavat, mõnele piisab õnnehingetõmbest või õhkamavõtvast emotsioonist. Olen õppinud rõõmu tundma elu pakutavatest pisiasjadest.

Täna pakkus mulle suurimat rõõmu kohata ammuloodetud pääsusaba ja seda oma koduaias. Oh, seda õnne! 🙂

Kindlasti on neid, kes ehk ei saa üldse aru, mis on ühes liblikas niisugust, et ta väärib sellist tähelepanu. Selgituseks võin lisada, et olles isehakanud “looduspiltnik”, on mul omad eesmärgid või soovid või erilised hetked, mida väga tahan ise oma kaameraga jäädvustada. See iludus oli üks neist. Tänan!

Mis on see “väike asi”, mis teil südame kiiremini põksuma lööb ja palged õnnest õhetama paneb? 🙂

DSC03725

Mustikamusine tänu

Olen sellest juba kirjutanud, et ega vist mingi väega mind suvel metsa saa. Välja arvatud ehk varavalges (kell 4 nt) ja sombus ilmaga. Plaanisin ikka seda minekut sel suvelgi, et saaks talveks varuda vajalikku kõhurohtu, mis minu memme sõnul peab igal emal olemas olema, kui kõhuprobleemid lapsi kimbutavad. Aga plaanid jäid kõik plaanideks nagu ikka, sest… ilmad sobisid küll, nii mõnelgi hommikul tundus, et kõik maailma tuuled on meie maja korstnasse kogunenud kontserti andma ja vihmakestki siristas vaikselt pilveribast.. Aga kord polnud autot kodus ja teisel võimalikul päeval kadus aeg käest ootamatute toimetuste tõttu. Jäi minemata. Aga kus soov kõige suurem, seal internet kõige lähem ja nii tellisimegi endale sel aastal marjad väikese tasu eest. Kui inimene käib minu eest metsas, teeb minu eest töö ära ning toob puhastatud marjad sõna otseses mõttes kodutrepile, siis olen nõus maksma küll. Mina sain ju ainult magusa mustika-sinise-suu, mõned karbitäied marju sügavkülma ning 10 purki moosi. Kindluse mõttes, et pole see mingi “Meie Mari” moos, said purgid endale ka lõbusad sildid peale. 🙂 Aitäh!

Hommik pildis

Kui silmad lahti teen, on ööst saanud hommik. Suviti on seda tunda päikesest, kes vara-vara julgelt mu magamistuppa astub. Eks ta hoolitseb, et ma oma päeva ikka tegusalt ära kasutaksin, mitte ei magaks lihtsalt lõunani maha, mis minu puhul on vist suht väheusutav. 🙂 Aitäh, kallikesele kohvi ja turgutava ampsu eest, mis mind voodi kõrval ootamas. Lükkan koos viimase kohvilonksuga teki pealt ja astun uude päeva. Hurraa! Täna on päikeseline hommik. See aga tähendab seda, et nii mõnigi ilus hetk võib olla jäädvustamiseks juba ootamas.

Esimesed sammud kastemärjas murus on ergutavalt äratavad. Minut hiljem on see puhas rõõm ja nauding. Tunnen kusagil sügaval suurt rahu ja tänulikkust alanud päeva eest! Miljon päikesepaiga helkima löönud piiska hellitavad mu jalgu. Imeline! 🙂

Esmalt saavad minu “Tere!” need vähesed õied, mis aias on lahti löönud. Tumepunase liilia kõrval sätib end õitsema järgmine, mille värvist mul polnud varem aimugi – ilus õrn kahvatukollane üllataja!

Ma ei mäleta, et oleksin lapsena, kui kogu aiamaa rohimine-kastmine oli enamasti minu kohustus, iga päev käinud rõõmu ja ootusärevusega seal lihtsalt kõndimas ja uudistamas. Nüüd on sellel kõigel hoopis teine tähendus, kuigi töö on sama. Lihtsalt nüüd teen seda heast tahtest ja suurima rõõmuga, et näha vilju valmimas. Siit ka väike näpunäide endale, et kui tahad lapsi aeda tööle meelitada, näita neile nende töö tulemust, lase neil seda maitsta ja sellest rõõmu tunda. 😉 Alustasime alles esimest aastat nii väikese aiavilja kasvatamise kui ka marjapõõsaste ja viljapuude istutamisega. Seega pole meil miskit saaki veel oodata, küll aga annavad kõik märku, et õige hoolitsuse ja jagatud armastuse korral, anname edaspidi vastu seda, mida soovite. Kas olete märganud, kui ilus võib olla maasika leht? 🙂

Meie kodukandi iibel hoiavad silma peal sellised “ametnikud” ja pildile ei mahtunud kõik ülejäänud, kes pisut kaugemal põllul ringi kõnnivad. 😉

DSC03505

Kaunist kirju suve jätku teile kõigile, et sügisel oleks “saadusi”, millest kokkukeedetud suvemälestustemoos “maitseks” eriti hästi pikkadel talveõhtutel üheskoos meenutades… 🙂

DSC03428

Nämma või …?

Minul on toidu ja toitumisega täiesti omamoodi suhe. Ühed ütlevad, et olen vähenõudlik – kui on olemas leib, sai, piim ja kartul, olen mina söönud. Teiste arvates olen hirmus pirts – mitte midagi ei söö, mida muidu normaalsed inimesed söövad. Normaalsus ise on juba väga suhteline mõiste, aga las nad räägivad.

Veidi siis pikemalt. Armastan kala püüda, aga kala ei söö. Armastan metsas seenel käia, aga seeni ei söö. Viimastel aastatel olen hakanud kanaliha katsetama ja ka ise sööma. Olen ju nn “nõuka-aja laps” ja söön seda, mis siis poest saada oli. Kõik uus on minu jaoks tundmatu ja ma isegi ei proovi neid.

Oi, kui kaua ma ei söönud friikartuleid, (nüüd juba söön, kuigi praadi eelistan siiski võimalusel keedukartuliga), hamburger ja “kuum kuts” on siiani proovimata, samuti pizza ja lasanje ja kõiksugused uhked torusse keeratud ampsud- ehk wrapid ja tortillad. Täiesti vastumeelsed on kõik kartulikrõpsud, isegi minu juures selle paki avamine on hea julgus, sest juba selle lõhna pärast saadan kõik “krõpsutajad” endast kaugemale.

Puuviljadest-aedviljadest söön vaid kodumaiseid – õun(ainult mitte kuivatatud), pirn, ploom, kirss. Nojah mandariin ja apelsin ka ning arbuus. Teised jäävad ilma isegi minu pilgust, kas siis poeletil või peolaual. Kõrvitsat ei söö siiani, aga mõned aastad tagasi avastasin punapeedi ja seda nüüd söön (küll vaid ühel kujul – küüslauguga koos salatina). Paar aastat tagasi tegin suure sammu ja proovisin ühte viinamarja. See sai küll saatuslikuks ja nüüd võin neid marju süüa söögi alla ja söögi peale. Aga rosinaid ei söö! 🙂

Samuti võivad olemata olla kõiksugu uhked salatikastmed, majoneesi ja ketšupit ei ostaks koju kunagi, kui teised ei kasutaks neid.

Maiustustest rääkides on minu üks ja ainuke vaieldamatu lemmik “Geisha” igas variandis või siis traditsiooniline Kalevi “Anneke”. Shokolaadid, millel on toidunautlejate tarbeks lisatud kõikvõimalikke lisandeid (mandlid, marjad jne) ei saa samuti minu tähelepanu. Marmelaadi ka ei söö, seega jäävad ära ka seda sisaldavad kommid. Kommid võivad üldiselt poodi jäädagi, kui ostan, siis vahel lastele, kellel on ka oma kindel soov ja maitse. 😉 Jäätist söön haruharva ja siis ka ilma ühegi lisandita, kas valget või pruuni – shokolaadi oma. Magusainetest jäägu kindlasti minust võimalikult kaugele mesi, sest selle lõhn ajab juba südame pahaks.

Mida ma siis söön? Tavalisi talutoite, mida “omal ajal” ema ja vanaemad ikka tegid ja pakkumisest ei tohtinud kunagi keelduda. Aga veel olen ehk “omamoodi” seetõttu, et armastan igasuguseid kisselle – piimakissell, kakaokissell, paks kissell marjadega ja vahukoorega, leivasupp jne. Enamus inimesi ei söö neid juba tärklise mitte-väga-tervisliku-toime pärast ja mõnel on kurvad kogemused sööma sundimisega lapsepõlves.

Ja ma armastan värsketest köögiviljadest tehtud piima-aedviljasuppi! Täna sõin! Nämma! 🙂  Millal Sina seda viimati sõid – lasteaias, kohustuslikus korras või sööd siiani vabatahtlikult?

Millised on Sinu “toidu-kiiksud”? 🙂

DSC03345

Tähemärk – Vähk (La Tene)

Eks ole neid erinevaid oma tähemärgi iseloomustusi juba aastaid loetud ja selle põhjal üht-teist enda kohta arvan teadvat ka juba. Aga see jutt on kohe eriliselt minust! Pihtas-põhjas! 🙂 Viimasel ajal on kristallid kuidagi hingele ligi hiilinud ja seetõttu ka selle lõpu osa endale siia salvestasin. Ju siis nüüd on õige aeg neid enda ellu tuua. 

Vähk on äärmiselt intuitiivne tähemärk ja enne, kui ma üldse hakkaksin Vähki iseloomustama, siis sooviksin öelda enda poolt seda, et Vähk on ka üks keerulisemaid tähemärke terves tähemärkide süsteemis. Eks nad on keerulised mitte ainult teistele, vaid veelgi keerulisemad iseendale. Kalad, Skorpionid ja Vähid on need, kes omavahel ühist keelt kiiresti leiavad oma tugeva intuitiivsuse ja spirituaalse energia tõttu. Vähist teeb keerulise isiksuse tema meeletult lai mõttemaailm, seinast seina tujud, visualiseerimine, fantaasiad, loomingulise väljenduse vajadus, vajadus pidevate muutuste ja huvitavate seikluste tõttu. Eemalt Vähke jälgides, pidevalt nad soovivad enda ellu uusi tuuli, aga ma võin isegi selle aga suurte tähtedega kirjutada, nad tahavad samalajal ka stabiilsust. Keeruline, eksole? Justkui muutlikud tuuled ja stabiilsus ei käi käsikäes ning see on Vähi üks probleemide allikas, millega ta ise peab terve elu enda sees maadlema.

Aga miks Vähi tähemärk on selline äkiline, põnevust vajav ja pidevalt inspiratsiooni otsiv hing? Kui me sünnime, siis meile antakse tähemärk põhjusega ja Vähi all sünnivad inimesed siis, kui neil on vaja õppida selles elus luua perekond ning enda vajadusi õppida alla suruma. Vähi tähtkuju all sündinud hinged on loomu poolest vabad ja nad ei salli piiranguid, eriti piire, mis nende lähedased neile seavad. Vähil on äärmiselt raske olla “kanaema” või “kanaisa” ning ohverdada enda elu suhtes uudishimulik pool ainult perekonnale. Kuigi Vähk ühestküljest väga soovib seda ja on hingega teiste juures, siis tegelikult sooviks füüsilise kehaga olla kuskil mujal. Selle elu karma on õppida perekonda pidama ja hoidma, kui seda tehakse, siis spirituaalsus kasvab ja minnakse järgmisesse ellu veelgi intuitiivsemalt edasi.

Vähid on need, kes suudavad endast jätta täpselt sellise mulje, nagu nad seda ise tahavad, nad on nagu kameeleonid, kes muudavad värvi vastavalt teisele inimesele. See on hea oskus, kuna väga vähesed üldse teavad, mis selle hinge taga seal üldse toimub ja mis tema reaalsed mõtted tegelikult ka on. Kes võiks tabada Vähi mõtte saladusi? Ainult Kalad.

Vähk on jutukas, talle meeldib seltskond, aga valitud seltskond. Ta võib korra istuda maha, kus on uued hinged lähedal, aga kui ta mõne aja möödudes avastab, et seltskonnas ei räägita tema lemmikteemasid, milleks on loodus, loomad, reisimine, lugemine, teadmised, nõiakunst, maagiad, astroloogia, numeroloogia, energiad ja muu spirituaalne. Siis ta tõuseb särades ja lahkub nii, et kõik tundsid, et tal oli hea nendega koos olla. Tegelikult liigub Vähk aga uutele “jahimaadele”, kus saaks enda hingele midagi kosuvat ammutada – selleks on spirituaalsus.

See tähemärk on unelev, unistav ja enamusaja ta on kuskil pilvepiiril. Vähile on vaja sellist kaaslast, kes tooks teda aeg-ajalt maa peale tagasi ja näitaks kätte, millised on reaalsed unistused, millised mitte. Vähk sobib kokku Sõnni, Amburi, Kaljukitse ja Jääraga. Kuigi, ega suhe siis lihtne pea olema ja ega Vähil tavaliselt see tundeelu kõige stabiilsem ka ole. See ei saa stabiilne olla, kuna Vähk soovib pidevat “meelelahutust” enda ellu, aga need tähemärgid, kelle ma ära nimetasin, need aitaksid Vähil olla materiaalselt ja spirituaalselt tasakaalus. Aga kui Vähk on leidnud endale eluarmastuse, mida ta võib leida ka elujooksul mitmel korral, kuna ta on romantiline, kirglik ja kergelt armuv, siis Vähk on selle armastaja külge nagu kleebitud, see on tema oma, ta on minu! Vähk on sensuaalne ja temal peab olema tasakaalus nii füüsiline kui ka emotsionaalne armastamine.

Kes köidab Vähki? Vähk on armuja, ta armub sellesse, kes on salapärane, müstiline ja temast peajagu üle ehk targem. Vähk otsib pidevat väljakutset ja ka armastus on tema jaoks ülesanne. Soovitus teistele tähemärkidele, kui sa soovid Vähki endasse armuma panna, siis ole leidlik ja ära kasuta tavalisi võtteid, vii roosi asemel ta ise põllu peale lillede sisse veini jooma või ava enda mineviku kõige suuremad saladused Vähile. Vähke huvitavad teistsugused asjad, mitte klassikaline lähenemine ja neile meeldib hingelisus. Vähki köidab see, kui inimene avab enda hinge sügavuse.

Vähid on need, kes peavad tegema tööd, mida nad ennekõike hingest armastavad ja siis nad peaksid vaatama, milline on see materiaalne külg, mis selle tööga kaasa tuleb. Vastasel juhul lendab kiirelt Vähk ühest kohas teise, seega, kui sina oled Vähk ja loed seda, siis küsi iseenda käest “Kas ma teen tööd, mida ma armastan” või on hoopis sinu alateadvuses mingisugune teine soov.

ELEMENT: VESI

Vee element annab Vähile vägagi muutliku meele, mis tähendab seda, et tal käivad pidevad tuju muudatused, üles-alla tunded, võimas positiivsus-vägev negatiivsus läbisegi. Teistele tähemärkidele annan siinkohal soovituse sellega leppida, kuna see on tema iseloom, mis ei muutu kunagi. Mida intuitiivsem hing, seda keerulisem natuur. Vee element annab Vähile oskuse igasse olukorda alati sisse sulanduda ja niiöelda elu vooluga kaasa minna, nad on ellujääjad ning oskavad ka tühjast endale võimalusi seada. Seega hea ja halb käib alati käsikäes!

TERVIS: KUUKIVI

Kuukivi on üleüldse Vähkide kristall igas mõttes, selles mõttes on Kuukivi tervise kristall, et see aitab Vähil ise tunnetada, mis tema keha vajab ja mida mitte. Vähid on tavaliselt alternatiivteraapia või taimeteraapia austajad ja Kuukivi aitab siinkohal Vähil ka neid õigeid võtteid leida ning avastada, mida ta siis enda jaoks võiks kasutada.

PLANEET: KUU

Kuu sümboliseerib naiselikkust, intuitsiooni, unenägusid ja spirituaalsust. Isegi, kui oled mees Vähk on sinust palju rohkem naiselikku energiat, mis annab sulle romantilise hinge, see ei ole halb, vaid naiste suhtes just hea. Kuu element toob välja romantika ja soovi pidevalt armastuselainel olla. Kuu element annab Vähile ka oskuse unenägudes ettekuulutusi näha, seega Vähid on pigem unelejad, mitte silmast silma sensitiivid.

KRISTALLID VÄHILE Peale kristallide sobib Vähile hõbeda kandmine, mis muudab teda veelgi intuitiivsemaks ja aitab tal enda sisemaailma veelgi rohkem suurendada, eks see ole ka üks Vähi soovidest.

MÕTTETEGEVUS:  Mõttetegevust, analüüsivõimet ja häid edukaid ideid annab Vähile RUBIIN. Kuigi, kui päris aus olla, siis Vähile ei ole vaja mõttetegevuseks kristalle, tal on seda mõttetegevust niigi, et vahel tuleks see lihtsalt kinni panna, et Vähk saaks puhata. Kuigi Rubiin aitab tasakaalu tuua ja see aitab vaigistada “mõttetuid” mõtteid või “ütlemõtlemist”. Vähid on genereerijad, aga üks külg, mis on kehv, on see, et nad ei julge enamusaja enda hiilgavaid ideid teostada. Rubiin annab selleks oma väe, et need ideed füüsiliseks muutuksid.

KÜLLUS:  Vähile toob küllust kõige enam KARNEOOL, Karneooli kristallil on oskust Vähki suunata enda ideede täide viimiseni. Karneool aitab ambitsioonidel elu leida ja füüsilist kuju ilmutada. Peale Karneooli on Vähile ka väga heaks kaaslaseks MALAHHIIT, mis on samuti üks kõrgemalt hinnatud külluse kristalle. Malahhiit ja Karneool toovad Vähile tööõnne.
HEA ÕNN JA KAITSE: Kaitset on Vähil vaja tõepoolest, kuna nad on äärmiselt tundlikud energiavampiirluse, kriitika ja inimeste emotsioonide suhtes. Vähid ammutavad enda Aurasse teiste energiat ülikiirelt ja neil puudub loomulik oskus end selle eest kaitsta. Peale selle on Vähid ka väga tundlikud arvutitest/telefonidest kiirgava elektromagnetvõngete suhtes. Kõige selle eest aitab Vähki kaitsta SUITSKVARTS, OONÜKS jaMUST AHHAAT. Elektronmagnetvõngete eest kaitseb kõige enam ŠUNGIIT.
SUHTLEMINE: Vähid on suhtlejad inimesed ja neil on vaja pidevalt kedagi enda kõrvale, kes nende meeletu informatsiooni pagasi lihtsalt ära kuulaks. Samas on neil vaja ka kedagi, kes annaks neile topelt rohkem ka juurde. Vähile toob head ROOSA KVARTSI kristall, mis aitab Vähil avada end avameelselt nii, et ta pärast ei hakkaks kahetsema öeldut. Vähid lobisevad vahel lihtsalt liiga palju ja võib-olla ka teiste inimeste suhtes liialt palju informatsiooni välja öelda. Siis Roosa Kvarts aitab tasakaalustada seda, mida välja öeldakse.
INTUITSIOON: Nagu ma tervise koha pealt ka eelpool ütlesin, et Kuukivi on peale tervise tooja ka intuitsiooni kristall Vähile. Seega KUUKIVI on üks Vähkide peamiseid spirituaalse energia tõstjaid, intuitsiooni tugevdaja kristallidest ja oma tee leidmise kristallidest.

ARMASTUS: Vähid on romantikud ja nende armuelus peab olema võimas nii füüsiline armastus kui ka vaime, vastaseljuhul nad jalutavad lihtsalt teistele “jahimaadele”. Sellist armastust, armastajat, mida Vähi hing ihaldab, seda aitab leida tal VIKERKAARE KUUKIVI või VIKERKAARE LABRADORIIT. Need kristallid aitavad Vähil endal ka armastavam olla ja need tõmbavad väga palju head õnne ligi.

 

Peale sadu lilleaias

Olen õnnelik algaja aednik, kel võimalus kasutada ära rohkelt pinda, et luua kodu ümber lilleilu. Algaja tähendabki seda, et alles uurin ja õpin ja katsetan ja proovin ja… Pole mul veel uhkeid klumpe ega massilist õitsemist ette näidata, aga iga väiksemgi lill, mis kasvama läinud ja õisi loob, on pai minu hingele.

Praegu rõõmustavad mind ise seemnest kasvatatud daaliad, mis iga päevaga järjest avanevad ja õnneks on erinevat värvi nagu seemnepakil kirjas. Tänaseks on näha valget, oranži ja lillat õit. Kui nad kõik end näitavad, on vaatepilt eriliselt ilus, aga tänane õis selline: DSC03141

Peiulilled ja võõrasemad said samuti kevadel seemnest alguse:

Eelmisel aastal rohevahetuse käigus sain endale mõned liiliasibulad. Nüüd näen õisi ka.

DSC03148

Eelmise aasta sünnipäeva-potiroos rõõmustab ka sel aastal ilusate õitega.

Kevadel sain tuttavalt mõned kiviktaimla taimed ja nüüd siis tean, et mägisibul õitseb. Kas teie teadsite? 🙂

Retrobest 2016

Olen ikka selle poolt, et parim kingitus on koosveedetud aeg + elamused ja mälestused, mida aastaid hiljem lõbusalt meenutada. “Mäletad, kui me seal käisime…” 🙂

Seepärast olen väga tänulik ka kingituse eest, mis viis mind Pühajärvele Retrobestile. Seda enam, et enamus lugusid olid ju “meie ajast” tuttavad ja nagu alati hea muusika olemasolul, nautisin kaasalaulmist, -õõtsumist, -plaksutamist.. 🙂

Tegin küll oma pisikese telefoniga endale meenutuseks mõne pildi, aga no kvaliteeti pole ollagi ja sobibki ainult endale kunagi taas vaatamiseks, kui mälestustes tahtmine sobrada. Siia jätan Retrobesti FB lehelt võetud fotod. Pidutsesime ainult esimesel päeval ja nautisime Boney M-i ning DJ Bobo esinemist.

Ja siis lõbusad “retrokad” ka! 😉

13599877_1730484073859094_4980818076731140528_n