Ongi mai

Oh, kuidas ma ootasin seda sooja ja päikest ja valgeid hommikuid ja pikki õhtuid. Nüüd on nad võluväel käes! 🙂

Päris palju olen nüüd saanud oma rohenäpurlust viljeleda. Sügisel muldapistetud sibulad rõõmustavad mind kõige rohkem! Ei olegi kõik ühesugused! 🙂

Pisikesi peenralapikesi on veel, kus oodatud ja ootamatuid taimekesi näha saab.

Esimene püsik on ka mullas. (Kui karusmarjapõõsad ja rabarber välja arvata). Meie 1. aastapäevaks kingitud rododendron vajab nüüd selgeks õppimist ja siis pole muud kui armastada seda kauniõielist põõsast.DSC00491

Vanad tühjad kännud said endale ka silmailu.

Tegemist ootab nüüd veel peenramaa. Ja veel päris paljud lilled ootavad toast õuemulda istutamist. Aga eks iga asi omal ajal ja järjekorras. Vahepeal tuleb veel laste kevadkontserdid  ära külastada ja samas enda oma ka läbi viia.

Ning aega peab jääma ka sellise imelise pargialuse imetlemiseks – oi, kuidas seal lõhnab ja sumiseb! 🙂