Seal Saaremaal…

… ei kasva muud, kui kadakad ja männipuud. Nädalavahetusel pisikesel saarereisil nägin neid kaunikesi koheva lumevaiba all. Täna, seda lugu üles tähendades, sajab terve päev vihmakest ja silmnähtavalt kaob ka lumeilu puudelt ja põõsastelt. Seda enam olen tänulik, et kasvõi läbi autoakna klõpsisin imeilusaid lumiseid hetki.

Algus oli igati ilus ja teel olles tuli isegi lumelisa. Viivuks pressis end pilvede vahelt ka päike välja, aga värv polnud sugugi see, mida harjunud päikesega seostama. 😉

Eriliselt köitsid tähelepanu erinevad lumeloomad – kui viitsimist pikemalt vaadata, võis tabada puu okste vahelt loomi külg- või tagantvaates, aga kõige rohkem vonklevaid lumemadusid. 🙂

Ja loomulikult olid esindatud esmalt välja hõigatud kadakad ja männipuud, üksi ja hulgakesi.

Kui seda kadakaoksa poleks lähedalt pildistanud, oleks tänane postitus täiesti ilmetu-värvitu, ehkki must-valge-pruun ju ka värvid. 🙂 Sellepärast jääb seda lugu lõpetama ikka veel kaunilt ehitud Kuressaare linna jõulupuu ning väike värvitäpp õhtusöömaajast. 😉

Järgmine päev viis meid juba järgmisele saarele, aga sellest jutt ka järgmises postituses.