Täna hommikul tütrekest koduuksest välja saates, tundsin esimest korda kargust õhus. Sügis on asunud täieõiguslikult valitsema oma aega aastaringis. Hommikune jahedus küll peagi möödus ning päeva soojendasid veel mõnusad päikesekiired. Aga sõrmkinnastel on siiski aeg suvepuhkus lõpetada ja asuda laste sõrmi hommikusel kooliteel kaitsma.

Kuna päikest jagub, siis on viimastel õhtutel ka võimalus veel imelisi loojanguid näha ja jäädvustada. Ühel kaunil õhtul püüdsin kaamerasse sellised viimased päikesekiired taevalaotusel. 🙂

Sügisele kohaselt on hommikud pikalt kastemärjad ning seegi annab põhjust pildimaterjali hankida. Ühel hommikul jäi pildile märja kübaraga proua.

Pisut hiljem leidsin seene koos külastajaga.

Suurim rõõm on aga värvilistest lehtedest, mis kogu tähelepanu looduses olles endale tõmbavad. Märka mind! 😉