Sügise sümptomid

Täna hommikul tütrekest koduuksest välja saates, tundsin esimest korda kargust õhus. Sügis on asunud täieõiguslikult valitsema oma aega aastaringis. Hommikune jahedus küll peagi möödus ning päeva soojendasid veel mõnusad päikesekiired. Aga sõrmkinnastel on siiski aeg suvepuhkus lõpetada ja asuda laste sõrmi hommikusel kooliteel kaitsma.

Kuna päikest jagub, siis on viimastel õhtutel ka võimalus veel imelisi loojanguid näha ja jäädvustada. Ühel kaunil õhtul püüdsin kaamerasse sellised viimased päikesekiired taevalaotusel. 🙂

DSC01611

DSC01613DSC01626

Sügisele kohaselt on hommikud pikalt kastemärjad ning seegi annab põhjust pildimaterjali hankida. Ühel hommikul jäi pildile märja kübaraga proua.

DSC01603

Pisut hiljem leidsin seene koos külastajaga.

DSC01583

Suurim rõõm on aga värvilistest lehtedest, mis kogu tähelepanu looduses olles endale tõmbavad. Märka mind! 😉

DSC01544

Piiiduuu!

Täpselt nädal tagasi, kui pilditegemise kuupäevi vaatan, oli õues selline soe, et lapsed nautisid lõbusat veesõda lühikestes pükstes-varrukates! Meie pere keskmine tähistas nii oma aastaringi täitumist. Uus number ja uued rõõmud! Kui vanemale inimesele võib 13 ka ettevaatlikuks tegev number olla, siis lapsele ikka ainult rõõm – ometi saan lähemale suurtele. Miks nad küll tahavad sel ajal vanemad olla? Miks on parem olla vanem? Kas on ehk mõni asi siis lubatud, mis siiani oli keelatud – oled veel liiga noor! 😉 Kindlasti on aga lubatud käituda vastutustundlikumalt, hoolivamalt, sõbralikumalt, tähelepanelikumalt! Sellisena tundudki oma east vanemana, või nagu öeldakse – mitte vanem, vaid küpsem. 🙂DSC01248 DSC01249

DSC01278

Ma ei propageeri mitte vähimalgi moel alkoholi tarbimist, eriti kuna ise olen karsklasena selle täielik vastane, siis ühel päeval aastas annan järele. Kui sünnipäevalaps palub lastele mõeldud kihisevat jooki, siis hea küll! Õnneks on lastel ka juba nii palju tarkust, et nad teavad, miks “päris” alkohol meie kodus puudub ning külla saabunud täiskasvanud joovad peolauas teed, kohvi või mahla. Ja kõik on rahul!

DSC01311

Suur sületäis õnne ja kallistusi sulle, armas tütreke! Uude eluaastasse kuhjaga õnnehetki, rõõmutoovaid üllatusi, meeldejäävaid muljeid ja ikka rahulolu just sellisena nagu sa oled! Väike, aga väärtuslik, armas ja armastusväärne! Meie Nöpsik! 🙂

Hommikused lood

Inimesi saab ikka igasuguste kategooriate järgi gruppidesse jagada. Kellele meeldib ema, kellele tütar! 😀 Kes on sõna-, kes teoinimene! Kes on lõoke, kes öökull! Mina olen juba kooliplikaeast saadik enda kohustused kõik rõõmuga hommikuks jätnud, siis on tahtmist teha küllaga. Õhtusel ajal ei sobi näiteks mõttetöö kohe kuidagi.

Sellepärast pole mingi ime,et ma varajastel tundidel, kui kuts oma vajalikke tiire ümber maja teeb, haaran kaamera kaasa ja klõpsin siin-seal mõne pildi. Rõõmuga! 🙂

Septembri soojad uduhommikud pakuvad vahvat äraarvamismängu. Mitut kuuske udus näed?

DSC00889

Palju on nüüd igal pool kastepärleis kaunistusi, mis lausa kutsuvad end jäädvustama. Kaunid hetked ja südamlikud kastepärlid loovad päevale parima alguse.

DSC00896 DSC00912 DSC00922 DSC00929

Need pildid on tehtud enne veel, kui pärlid on saanud päikesepai. Viimane suleke aga juba naudib esimesi rõõmsaid kiiri, mis peagi rohu kuivatab.

DSC01109

Sain sel suvel kaamerasse ka imelisi õhtuseid hetki. Päikeseloojangud on alati kordumatud ja alati mahub üks veel olemasolevatele lisaks. 😉

Rõõmupallide maja

Kõik, kõik on uus septembrikuus kõlab paljude minuaegsete inimeste suust igal algaval sügisel. See tuttav rida Olivia Saare luuletusest “Üks tähtis kuu” saadab ikka uusi alustajaid ja jälle edasiõppijaid.

Jah, uut on paljugi meie elus. Kooliärevus laste uute õppekohtadega on juba muutunud mõlema osapoole jaoks põnevaks  igapäevavestluseks – Missugused on klassikaaslased? Kas te leidsite kõik vajalikud ruumid üles? Kuidas sõpruse loomine edeneb? Mida veel vaja poest osta on? jne. Ja nagu ikka, muretseb ema rohkem kui lapsed ja asi seda väärt on. Kõik loksub paika omal ajal ja omamoodi. Lapsed on koolist tulles ikka veel elevil. September ju! 😉

Minu enda ärevus-  Kas töökoht on kindel? Kuidas ma kohanen? Kas ma olen tasemel? Mida on vaja juurde õppida ja millist pagasit saan kasutada? – on ka vaibumas ja esimesed päevad uues kollektiivis kenasti läbitud.

Töökoht on kindel. Ja mõnusalt hubane ja kodune. Vanas mõisahoones mööda käänulisi keerdtreppe sinka-vonka üles ja alla käib siinsete laste igapäevaelu. Laste lõunauinaku ajal liikudes, pole mingit võimalust vaikselt hiilida, sest armsad roosad põrandalauad reedavad iga tulija. Või ongi see julgustav, et astu aga vapralt edasi. Lapsed oma voodites olevat selle kõigega juba harjunud. Ega uni seepärast tulemata jää. Kahes rühmaruumis, kus rääkida on mõtet ainult väga vaiksel häälel, sest muidu kajab su jutt ja kaob kõrgele lae alla, on lastele loodud suurpärased mänguvõimalused. Hommikul võtab alati vastu soe naeratav õpetaja ja meelitav kohviaroom – alustame rahulikult päeva sisseelamist.

Kohanemisega on minul ikka nii nagu alati – alguses vaikne vaatleja ja kuulaja. Aga ega mul lastud kauaks nurka istuma jääda. Olen sõbralikult vastu võetud Rõõmupallide mängumaale, mille kinnituseks sain sellekohase märgigi rinda. Laste puhul toimib väike magus amps alati – pisarapühkijana, julgustajana, abistajana. Nii sain minagi endale toreda magusa pliiatsi, millest edaspidi tuge oleks, kui jälle oma mõtteid kirja panema hakkan. Rõõmsad mõtted on ikka pisut magusad ka! 😛

DSC00862

See kõige olulisem punkt – minu enesehinnang – on jätkuvalt minu suurim sõber. 😉  Õnneks olen varasemate kogemuste baasil juba kasvatanud ennast. Muidugi ma saan hakkama! Teen asju nii nagu teen, olgugi omamoodi. Me olemegi ju kõik erinevad. Õnneks on sisseelamine tehtud üllatavalt lihtsaks ja soojaks, nii et seda kiiremini saan end jälle töölainele häälestada. Pisike kolin ikka kukkumisel on või õigemini ikka tõusmisel, sest nüüd olen sattunud sõimerühmast koolieelikute juurde. Aga eks me üheskoos kasvades ja tegutsedes saame hakkama. Lapsed on ju ikka lapsed – uudishimulikud kavalpead, väsimatud toimetajad ja kartmatud väljaütlejad.

Olles töötanud 10-rühmalises majas, on muidugi palju sellist, mis nüüd vajab ümbermõtlemist ja harjumist. Küllap saan kasutada varem läbitöötatud võtteid, nippe ja mis peamine – mänge, aga palju on ka sellist, mis nüüd enam ei tööta. Kohandan siis ennast vastavalt oludele ja ikka pea püsti edasi. Mina olen valmis! 🙂

Hästi palju kooli- ja töörõõmu kõigile, kes õppimise ja õpetamisega seotud!!! HEAD UUT AASTAT! 🙂