Me oleme Looduselapsed,
kas tahame seda või ei.
Ta juhib meid valjult, kord vaikselt
ning suunab me mõtteid ja töid.
Ei mõtle me piisavalt tihti
Talle tänuga, kirume vaid,
kui talvel näed porist pilti
ja jaaniööl jopega käid.
Võid alati tänulik olla
ükskõik, kui pisku eest.
Siis Õnnerada tallad
ja kerge on iga samm teel.
Täna tänan Sind sinine taevas,
et päikest ja vihma annad.
Nii külluslikult Maaema
kuldset vilja kannab.
Tunnistan, et meie kodus süüakse saiaviljatooteid päris palju. Lapsepõlvest pärit vahepala autokauplusepäeval – kolmeks murtud värske soe saiapäts ja pudel limonaadi, on siiamaani meeles ja mõnikord isegi menüüs. 😉 Laste lemmikud kiireks linnupetteks on magusad “moosiburgerid”.
Minule maitseb saiavorm.
Aitäh Taevaisale, lapse kõht on jälle täis! 🙂
Sofikene 
Nii ilus luuletus, nii endastmõistetav ja nii eluline . Ikka mõni inime nuriseb -olgu külm või soe, ikka häda , õnneks kõik pole sellised ja oskvad ka tänutundega mõelda iga asja peale, mis meile ülevaltpoolt saadetakse meie endi heaks …. Aitäh ilusa luuletuse eest ..
MeeldibMeeldib
Luuletuse lõpp hakkas peas kerima, kui viljapõllu ääres vaadet imetlesin. Edasi käis juba kiirelt – paber, pliiats, mõte kirja ja tallele. 🙂
MeeldibMeeldib
Vinks-vonks luuletus ja ilusate lihavate viljapeadega fotod 😉
MeeldibMeeldib