Terviseks!

Keha tahab liigutamist. Endale vabanduseks ei ole seegi, et suu ei seisa kinni ja nohu on kohe-kohe taandumas. Kui ei ole surmatõbi, siis on loodusest alati abi. Paar paari pükse jalga, seljakotiga kaamera kaasa ja jalutama. Just jalutama, rahulikus tempos, mõttedki liiguvad täna veidi aeglasemalt.

Aiatee viib mööda lillepeenardest, mis on valmis kandma kõike kaunist, mis inimkäsi sinna mulda pistab. See, mis ise igal aastal end koos esimese sooja ja päikesega näitab, sain pildilegi. Kellukesed on end juba mitu nädalat vaatamiseks ehtinud, nüüd on ka lumeroosid ja väike vapper krookus end üles löönud.

DSC00377

DSC00380

DSC00359

lumeroos

Võtan selle ilusa olemise endaga kaasa ja sean sammud metsatuka poole. Tegelikult on see küll pigem tähelepanuta jäänud pargialune, kus tavaliselt kedagi kohata ei õnnestu. Praegu see sobibki hästi. Tõstan tasa jalga jala ette, et mitte kiirustada mööda kaunitest kutsuvatest metsaelu hetkedest. Kõigepealt tervitavad mind vana kasepuu tüvel tema kaaskondlased. DSC00430

Kui olen end juba madalale pühendunult samblasse klõpsima unustanud, kuulen neid. Nad on tagasi! Üle pea ja puude lendab korralik linnuparv häälekalt endale selle aasta kodu otsima. Mis ma sambla seest leidsin? Oksa peal roosad pallid ja paarike kahekesi omas mullis. 🙂

DSC00458

Omas mullisEdasi sammudes hakkab lõbusalt kummitama peas lastelaul, kus matkasell läks Tartust Viljandi ja jõudis kätte kõrrest silla ületamise koht – “astus sammu, astus kaks…” Nii ma omaette jorutan laulda ja rõõmsal meelel kulgen kodu poole. Jah, loodusest saad ikka abi! 🙂

Nii me elame?

Bob Moorehead oli eelmise sajandil tuntud terava keelega pastor. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatult kohase artikli.

„Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated.
Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem.
Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega.
Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone. Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis.
Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe.
Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi.
Räägime liiga palju, armastame liiga harva ja vihkame liiga tihti.
Teame, kuidas ellu jääda, aga mitte kuidas elada.
Lisame elule aastaid, aga mitte aastatele elu.
Oleme käinud kuul, aga tänavat ületada ja oma naabriga tutvuda on raske.
Teeme suuri, mitte häid tegusid.
Puhastame õhku, aga määrime oma hinge.
Allutasime aatomi, aga ei saa jagu oma eelarvamustest.
Kirjutame rohkem, teada saame vähem.
Planeerime rohkem, saavutame aga vähem.
Õppisime kiirustama, aga mitte ootama.
Loome aina kiiremaid arvuteid, kus hoitakse aina rohkem informatsiooni ja mis sülitavad välja rohkem koopiaid kui kunagi varem, kuid suhtleme aina vähem.

See on kiirtoidu ja halva seedimise, suurte inimeste ja väikeste hingede, kiire kasumi ja raskete suhete ajastu. See on suuremate perekondlike sissetulekute, rohkemate lahutuste, ilusate majade ja purunenud kodude ajastu. See on lühikeste vahemaade, ühekordsete mähkmete, ühekordse moraali, üheöösuhete, ülekaalulisuse aeg. Tablettide aeg, mis teevad kõike: ergutavad, rahustavad ja ka tapavad meid. See on üleküllastatud vitriinide, aga tühjade ladude aeg. See on aeg, kus tehnoloogia lubab sellel kirjutisel jõuda teieni, samal ajal võimaldades seda jagada või lihtsalt vajutada “Delete” nuppu.

Pidage meeles ja eraldage rohkem aega nendele, keda armastate, sest nad ei ole teiega igavesti.
Pidage meeles ja kallistage oma lähedast inimest, sest see on ainuke aare, mille saate anda kogu puhtast südamest ja mis ei maksa sentigi.
Pidage meeles ja öelge “Armastan Sind!” oma armsatele inimestele, kuid esmalt tundke seda ise. Suudlus ja kallistus võivad siluda iga tüli ja ebameeldivuse, kui need tulevad südamest.
Pidage meeles ja hoidke üksteisel käest, hinnake neid hetki, kui olete koos, sest ühel päeval seda inimest ei ole enam teie kõrval.

Leidke aega armastusele, leidke aega suhtlemisele ja leidke aega võimalusele jagada oma mõtteid. Elu ei mõõdeta hingetõmmete järgi, vaid hetkede, mil hing kinni jääb.

Kevademuusika

Uude ärkamisse astun

üle karge maa.

Talve võim on otsas –

kõlab kevadmuusika.

Urvapoiste pillikõla

kandub kaugele.

Päikse paist saab kasvuilu

iga leheke.

Metsa veerel kaseemand

alles valib kleiti.

Tuppa toodud oksakestel

juba märkan lehti.

kevadine

Kujutluspiltide seltsis heliseb hetkel kõrvus ka selline imeilusatele sõnadele loodud muusika kohalike noorte ettekandel.

Head sõnad

Head mõtted loovad häid sõnu

Head sõnad loovad häid tegusid

Head teod loovad häid emotsioone

Head emotsioonid loovad häid mõtteid

Head mõtted loovad head elu…

Selline on minu esimene sissekanne otse Ameerika-maalt kingituseks toodud imeilusas märkmikus. Suur tänu Sulle, armas Maiken! 🙂

kink

Kodukandi looduses

Õnneks on sellesse kaunisse paika minu kodust vaid 6 km ja selle tee ma täna ette võtsingi. Soojemal ajal võiks jalgsi, aga täna kasutasin mootorsõiduki abi. Päike andis soojendust ja pakkus värvidemänguks võimalusi. Fotod jäid täna küll pisut vähemtähtsale kohale, sest mõnus meeleolu heas seltskonnas haaras kogu minu tähelepanu. 😉

Pisike “Tere kevad!” reisuke Taevaskotta.

kalju

kivi

kivikirves

tuvi

voolab

DSC00209

Ära anna hagu!

Olen avastanud, et üks asi on emotsioonide suhtes absoluutne tõde: nad on olemuselt põgusad. Emotsioonid tulevad ja lähevad ainsa hetkega. Nad ei saa kesta kauem kui paar silmapilku, JUHUL KUI me ei anna neile tähendust, ei punu nende ümber lugu ega lisa neile oma energiat. Ilma lisatud loota on emotsioonid kõigest aistingud, mis tulevad ja lähevad. Neil ei ole rohkem tähendust kui kemikaali kogumil, mis voolab läbi meie keha. Aga kui me otsustame, et nad on tähtsad, olulised, et neid peab uurima, analüüsima ja nendest aru saama: kui me muudkui mängime uuesti läbi neid ümbritsevat draamat, kasutades nende tugevdamiseks oma mõtteid – siis võime hoida emotsioone käigus nii kaua, kui tahame. Emotsioonid on kõigest hetkelised sädemed, mis sähvatavad teadvuses. Ent kui lisate neile kütust, toidate leeki oma mõtetega ja pistate tulle veel kellegi teise arvamuse ajalehe, võite nendest tõesti saada suure leegitseva lõkke. Muidugi tuli lõpuks vaibub, loomulikult, iseenesest, juhul kui te kütust juurde ei pane. Fakt on see, et ilma loota ohvriks olemisest ja süüst oleks iga emotsioon lihtsalt see, mis ta on – tunne, mis hõljub läbi teadvuse.
Brandon Bays

Naistepäevale mõeldes

Minu mängulised päevad jäid sellesse ajahetke, kui 8. märts oli ainuke emadele, vanaemadele, tädidele ja kõigile teistele naistele pühendatud tähtpäev. Sellele eelneval päeval käisin ikka taskupõhjas olevate kopikate eest lillekest ostmas ja alati valmis juurde ka isetehtud kaardike.

Usun siiralt oma kogemuse põhjal, et “mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas”. Mäletan selleks päevaks õpitud luuletusi-laule siiani. Üks neist aga tuli meelde eile, kui jalutasin aias ja otsisin kevademärke. Nagu salmiski, polnud veel nartsissidest juttugi, aga leidsin õrnad valged rõõmutoojad.

Ei saanud ma tänagi valged
tuua nartsisse
lihtsasse vaasi
lättevee sisse-
õied
neil pole veel
puhkenud valla,
läte
on mattunud
hangede alla…

Tahtsin olla kindel ja asusin seda Paul Haavaoksa luuletust otsima ning leidsin, et olen äraõppinud vaid poole. Aga Tootsi moodi “hästi!!!”, kuna siiani meeles. Nüüd saan lisada ka teise poole, et luuletus oleks täielik ja oma sõnumit rõõmuga kannaks.
Aga siiski
sest päevast ma teadsin,
männioksad su lauale seadsin.
Tunned,
ses kimbus on kevadist helgust,
hinges on lättevee
puhtust ja selgust.
Nagu sel männil
on sügaval juured-
nii ka mu tänu
on sõnadest suurem!

Ilusat naiseks olemise päeva mulle ning kõigile teistele suurtele ja väikestele naistele!:)