Sel korral ainult üks vana ja paljunäinud hoone, mille katust saan esitleda elava fotojahina. Lapsena magasime kõik suved seal jahedas aidas, mille ühes kaugemas nurgas olid viljakotid ja teises suur vanamemme kirst hoolega hoitud rõivastega. Madal hoone on ta alati olnud, juba lapsena pidi sisse astudes pead allapoole hoidma. Aga katusel sellist rohelust siis küll ei olnud. 😉
Palun pilti ka ! (mina ei näe)
MeeldibMeeldib
ok, pilt tuli, minu net vist on aeglane !
MeeldibMeeldib
Aga ait ja katus on nii EHE ! ! !
MeeldibMeeldib
Tänan! Tore, et Sa pilti ka nägid! Ehe ja kannab endas mälestustehõngu…. 🙂
MeeldibMeeldib
Nagu väike Sammalhabe majake 😉
MeeldibMeeldib
Ühe külje pealt jah, teisel pool on veel kasvuruumi… 🙂
MeeldibMeeldib
Vanad ja lugudega katused
MeeldibMeeldib
Suveöödel seal und oodates rääkisime ka ise lugusid – õuduslugusid 😀
MeeldibMeeldib
Mõnusad soojad pildid…
MeeldibMeeldib
Eks need meeleolukad mälestused kannavad endas seda soojust, mida ka noorematele saan nüüd edasi anda. 🙂
MeeldibMeeldib