Fotojaht – loom

Jätan sel korral oma kiisu jahtimise ära, sest mis sa magavast kassist ikka pildistad – muud ta suurt ei teegi 😉

Valisin suvisest ZOO-käigust mõned armsad loomad. Konnad ei liigitu “armsad” alla, lihtsalt varem polnud ma konna puu oksal näinud 😀

kaelkirjakud

konnad

leemur

sebrad

Ka sel sügisel

Kirju kleidiga end ehtinud sügis kõnnib salamahti mööda vahtrapuid ja pillab värve pihlakale, kased saavad kuldkollase rüü ja aroonialehed värvuvad  tumepunaseks. Silmailu jagub nii metsa, põllule kui aeda. Käisin taas kaameraga ringi ja avastasin sellised pisikesed rõõmuallikad. 🙂

Habemik mossitab – kulm kortsus

habemik

Kuldne sügisleheke

leheke

Tants ümber puutants ümber puu

Tihe elu kännulkännul

Lõpetuseks kaks mitte nii ilusat ja lootusrikast pilti, aga eks see sügis jõuab ise ka kunagi novembrikuus hallidesse toonidesse.

Elu läbi, selleks aastaks

seen

Kui vihma ei tule, siis kuivame edasi…

seened

Fotojaht – katused

Sel korral ainult üks vana ja paljunäinud hoone, mille katust saan esitleda elava fotojahina. Lapsena magasime kõik suved seal jahedas aidas, mille ühes kaugemas nurgas olid viljakotid ja teises suur vanamemme kirst hoolega hoitud rõivastega. Madal hoone on ta alati olnud, juba lapsena pidi sisse astudes pead allapoole hoidma. Aga katusel sellist rohelust siis küll ei olnud. 😉

katus

katus2

Teised katused

Udune sosin

Suvelõpu uduilmad on käes. Ole ainult õigel ajal jalul ja klõpsa kaunist maastikku või siis taba erinevaid udus liikujaid, äkki on isegi “siil udus”? Minu kaamera ette jäi täna hommikul üksik pihlapuu. udus

Pihlapuust suurema tähelepanu said aga hoopis kastepärleid kandvad ämblikuvõrgud. Mõne kohta võiks öelda, et valminud “tihedas koostöös”. 😉 tihe koostöö

Järgmist võrku silmates tekib küsimus – on see allakäigutrepp või hoopis põgenemistee? allakäigutrepp

Ja lõpuks õnnestus selgelt ka päevakangelane pildile püüda – “võrgutaja omas võrgus”. 🙂

võrgutaja

 

Kui ilm on uduselt hämar ja nagu lauluski peidab päike end pilvedesse, on abiks kunstlik valgus ja valgustus. küünlad

küünal

Minu romantikuhing naudib mahedat küünlavalgust igal ajal. Mis mõtted see liikuma paneb ja milliseid tundeid esile kutsub?  Kui kirja saavad, siis postitan siiagi… 😉

Küpsus

Ei tahaks alustada luuleridadega “Suvi läks kui unenägu…”, kuid mis siin ikka salata, nii ta läkski. Ka sel aastal. Tõi kaasa üsna palju mäletamistväärt ja emotsionaalseid hetki ja julgen öelda, et kasvatas mind. Viimaste kuude jooksul on saanud mõiste “küpsus”  minu jaoks palju selgemaks. Mitte nagu sel pildil… 😉

küpsus

 

Pigem läbi enesevaatuse prillide. Lisaks kaugelevaatamise omadele, kannan neidki igapäevaselt endaga kaasas.

Mis ma õppisin? Kiirelt tehtud otsused, tuleb enne lõplikku “jah” sõna veel kord üle, läbi ja selgeks mõelda. Muidu voolavad kogetud elamused sama kiirelt ka hingest nagu see ojakene, mille läheduses tundsin hetkeks kirge ja järgmisel hetkel oli see ka kadunud. 😉voolab

Pole halba ilma heata. 🙂 Sügise värvipalett pakub iga päevaga järjest suuremat silmailu ja nende värviküllaste õite vahele valisin seekord enda rõõmuks hoopis valged õied. õied

Jah, võtan nüüd mõneks ajaks rahulikumalt ja kuulates Alenderit naudin aja kulgemist. Pihlapuude verevad kobarad on mind alati meelitanud õue ja igal sügisel pistan ikka ühe marja suhu ka, nagu kontrollimaks, ega nende mõrkjas maitse sel aastal magusam ei tundu? 😉10007452_698862263531283_426191282883984478_n

Fotojaht – mari

Kui nüüd täiesti aus ja korrektne olla, siis teemasse läheb ainult esimene pilt, millel peal tõesti üks mari. 😉unnamed

Kõik teisedki marjad on mul verevad, loodan, et kellelgi on pakkuda ka muid toone.

pihlakad

sõstrad

vaarikad