Mõnikord on meie ümber olev maa ja ilm nutune, kui sajab ja sajab ja märg on maa… Mõnikord on meie hingeski sadu, kui sisemine vesi otsib väljapääsu hingemurede ja koorma eest. Sel juhul on see igati teretulnud tegevus. Õnneks on inimesele antud võime ja oskus “naerda pisarateni” või “valada hoopis õnnepisaraid”.

Täna jääb sisemine kliima kuivaks ja päikeseliseks, kuna õues jagus kastvat ja kosutavat vihma küllaga. Aga veest ja tema ilust jätan siia mõned suvised pildiklõpsud. Iseenda jaoks. Olen ju täielik päikeselaps, kes vett armastab vaid ise kuival maal olles. Aga siis kirglikult ja kogu südamest ja pikalt. 😉

Kohalik purskkaev päikesepaistes 

Tamula järve rannaäärsed kivid päikesepaistes

Tiigiveel teevad tiire kaunitiivulised kiilid

Lilleõitel pärlendavad vihmapiisad

Olen üks neist vähestest, kes ka sellesuvise kuumaga ei tarbi vett, küll aga ei ütle ära külmast mahlajoogist – värviline vesi seegi ju. 😉