Iga päev kaameraga ringi kõndides, avastan jälle mõned õrnad õied ehtimas minu kodupaika. Esmalt hakkas silma üks tulbisort, mis pealtvaates on lausa roos, aga külje pealt ikka tulp, mis tulp.

Siis nägin kultuurseid ülaseid, mis vabas looduses kindlasti endale sellist õiesuurust lubada ei saa. 😉

Nendele kaunitaridele ma nime anda ei oska, aga oma värviga paelusid nad mind enda külge pikaks ajaks.

Ja lõpuks oma lihtsas ilus tülikas võilill.