Fotojaht – illustratsioon tekstile/luuletusele

Paar nädalat tagasi avaldati lasteraamatu konkursi võitjad. Sel korral ma sinna ei mahtunud, jään järgmist võimalust ootama. Aga siia võin oma käsikirjast siiski mõne salmi koos illustratsiooniga panna. Luuletuste ainet annab iga tööpäev koos lastega. Pildid joonistas hea kolleeg.

  SAJAJALGSE PESUPÄEV   SERVER-BH-C70001414

 Sajajalgsel kausis vesi,

Seal ta oma sokke pesi.

Sokid puhtaks loputas,

nööri peale riputas.

Päike kuivatada aitas,

ussikese peadki paitas.

Nüüd võid õue minna sa,

kui kõik sokid jalga saad.

**********************************************************

KÜSIMUSED  SERVER-BH-C70001415

Kuhu päike tuttu läheb,

siis kui öösel taevas tähed?

Miks minema peab varju alla

siis, kui õues vihma kallab?

Kuidas linnulapsed teavad,

millal pesema end peavad?

Mitu okast siilil seljas?

Miks kass võib käia öösel väljas?

Kummal pool on, kas sa tead,

töökal vihmaussil pea?

Kas on tõesti tõsi, et

kaladel on suu täis vett?

***********************************************************

UNELAMBAD  SERVER-BH-C70001411

Unelambad tantsu löövad

uneliiva peal.

Vahel unerohtu söövad,

ei nad väsi eal.

Neil on teha tähtis töö

peale unejuttu.

Siis kui kätte jõuab öö,

panna lapsed tuttu.

**********************************************************

PÄKAPIKU PUDER SERVER-BH-C70001412

Ühel päkapikuemal

oli väike mure.

Iga kord kui valmis temal

magus lõhnav puder

päkapoisil kinni suu.

Putru ta ei taha.

Ütleb: „Tahan miskit muud,

hoopis jäätist tahan!“

Ema teab, miks päkamajas

kõigil putru süüa vaja.

„Sa ei jõua teha tööd,

kui sa ainult jäätist sööd.

Päkapikk ju sussi sisse

lastel’ kommi potsab.

Aga sinul pojukene

enne jõud saab otsa!“

Teiste tekstid ja pildid

 P.S. Kuna olen selles minu jaoks põnevas ettevõtmises üsna uustulnuk, siis soovin jätkamist, olles tänulik asja vedajale ja mõnusale seltskonnale!

Fotojaht – niidid, nõelad, nööbid

Endise näputööhuvilisena on seda kraami kodus ikka. Erilise tähelepanu pälvivad täna

DSC00073-vi

 

Seinale tegin lumise puu, et valgeid nööpe ära kasutada… DSC08491

Raami sisse sai värviline liblikas, pärlitest kaunistused lisas tütar omal algatusel juurde 😉 DSC08495

Ülejäänud nööpe kasutasin pildiraami tegemisel ja kuna pole kõiki kabenuppe alles, siis sobivad mängimiseks nööbid ideaalselt.

Üks mõnus “nööbisupluse# pilt on mul kahjuks vaid paberil, kui umbes 10 aastat tagasi tõi üks lapsevanem rühma mängimiseks kartulikotitäie terveid ja mitte nii terveid nööpe. Oh seda rõõmu (ja ka koristamiserõõmu), kui me ühel päeval lubasime umbes pooled lastele mängimiseks!! 😀

Ka teistel on pilte …

 

Ainult südamega näed hästi

 

Järgmisel päeval tuli väike prints uuesti.
“Oleks parem, kui oleksid tulnud samal ajal,” ütles rebane. “Kui tuled näiteks pärastlõunal kell neli, siis hakkan end juba kella kolmest saadik õnnelikuna tundma. Iga minutiga tunnen ma end ikka õnnelikumana. Kella nelja ajal muutun juba rahutuks ja murelikuks – nii ma avastangi, mis õnn väärt on! Aga kui sa tuled ükskõik millal, siis ei tea ma, mis kella ajal oma südant valmistada… On vaja kinni pidada traditsioonidest.”
” Mis asi see “traditsioon” on?” küsis väike prints.
“Ka see on liiga unustuse hõlma vajunud,” vastas rebane. “Traditsioon on see, mis teeb, et üks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised. Minu jahimeestel näiteks on oma traditsioon. Neljapäeviti tantsivad nad külatüdrukutega. Nii saabki neljapäevast üks imeline päev! Ma võin jalutada kuni viinamarjaistanduseni. Kui jahimehed tantsiksid ükskõik millal, oleksid kõik päevad üksteise sarnased ja mul polekski pühi.”
Nõnda taltsutaski väike prints rebase. Ja kui lahkumise tund kätte jõudis, ütles rebane:
“Ah, küll ma nüüd nutan!”
“See on su oma süü,” lausus väike prints. “Ma ei soovinud ju sulle halba, kuid sa ise tahtsid, et ma su taltsutaksin …”
“Aga muidugi,” ütles rebane.
“Kuid sa hakkad ju nutma!” sõnas väike prints.
“Kindlasti,” vastas rebane.
“Siis pole sul sellest mingit kasu.”
“Kasu on selles,” lausus rebane, “et ma armastan nüüd vilja värvi.”
Ja ta lisas:
“Mine vaata veel kord neid roose. Siis mõistad, et sinu oma on ainukene maailmas. Pärast tule minuga hüvasti jätma ja ma kingin sulle ühe saladuse.”
Väike prints läks uuesti roose vaatama.
“Teie pole üldse minu roosi moodi, te pole veel mitte midagi,” ütles ta neile. “Keegi pole teid taltsutanud ja teiegi pole kedagi taltsutanud. Teie olete samasugused, kui oli minu rebane. Ta oli nagu sada tuhat teist rebast. Mina aga tegin temast oma sõbra ja nüüd on ta ainukene maailmas.”
Roosidel oli väga paha olla.
“Te olete ilusad, kuid te olete tühjad,” ütles ta neile veel. “Muidugi, mõni möödamineja võiks ju arvata, et ka minu roos on teie sarnane. Aga tema üksi on tähtsam kui teie kõik, sest mina teda kastsin, mina panin talle klaaskupli peale, mina andsin talle kaitseks tuulevarju, mina tapsin tal röövikuid (peale kahe või kolme, et oleks ka liblikaid), mina kuulasin tema kaebeid või uhkeldamist või mõnikord ka tema vaikimist, sest et ta on minu roos.”
Ja ta läks tagasi rebase juurde.


“Hüvasti,” ütles ta.
“Hüvasti,” ütles rebane. “Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.”
“Kõige tähtsam on silmale nähtamatu,” kordas väike prints, et meeles pidada.
“Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks.”
“Aeg, mis ma oma roosi peale kulutasin… ” kordas väike prints, et meeles pidada.
“Inimesed on unustanud selle tõe,” ütles rebane. “Sina aga ei tohi seda unustada. Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest…”
“Ma vastutan oma roosi eest…” kordas väike prints, et meeles pidada.

941869_233656226799915_666364669_n

Abiks endale ja lastele

 VIRGUTAV AJUGÜMNASTIKA
Harjutusi on hea teha ka enne õppetööd. Näiteks võiksid õpetajad näpistada 5 minutit tunni algusest aju ergutamiseks.
• Laps seisab püsti. Alustage hüplemist üle keha telgjoone ehk puudutades parema käega vasakut tõstetud põlve ja vasaku käega paremat põlve. Harjutust võib raskemaks teha nii, et vasaku käega tuleb selja tagant puudutada paremat tõstetud jala kingakontsa ja vastupidi. 
• Teha võib ka hüpeldes murdmaasuusataja liigutusi. Kui ütlete stopp ning laps jääb seisma ega ole ristiasendis – näiteks vasak käsi ja parem jalg ees –, vaid ette on suunatud sama poole käed-jalad, võib olla kindel, et beebieas on laps vähe ristiliikumist harjutanud.
• Laps istub toolil, jalad ja käed risti. Sirutage käed ette ja asetage sõrmseongusse, seejärel pöörake need seotuna rinnale. Nüüd on risti lapse käed ja jaladki. Sellise ristasendi “lahendamiseks” peavad nii parem kui ka vasak ajupoolkera intensiivselt tööle hakkama ning laps on õpitööks valmis.
• Põrgatage palli ühest käest teise ehk risti.
• Ajule on kasulik ka rullimine näiteks lumes või võimlemismatil. 
• Lihtsad aju tööd ergutavad nipid on pea liigutamine mõlemale küljele ehk pearingid. Aju keskendumisvõime väheneb iga 15–20 minuti järel. Seega on hea võtta tunni keskel paar minutit pea- ja kaelaharjutuste jaoks. See elavdab aju. 

Allikas: http://perekodu.ee/kool/2C49

Tugevad jäävad ellu

Selle loo saatel püüan leida endas jõudu elada läbi see valus hetk ja minna edasi. Kasvõi teosammul, aga edasi. Nüüd ma usun, et inimesele ei anta rohkem, kui ta kanda suudab. See läbielatu on minu piir, ma arvan. Hingest tänulik olen inimestele, kes mind praegu toetavad.

Kiri jumalalt

Kiri Jumalalt

Hommikul, kui ärkasid, jälgisin ma sind ja soovisin, et ütleksid mulle vähemalt mõne sõna, küsiksid minu arvamust või kiidaksid mind mingi hea asja eest oma elus. Sul oli siiski liiga kiire sobivaid tööriideid otsides ja nii ootasin ma edasi. Kuni mööda maja ringi jooksid, mõtlesin, et leiad minu jaoks paar minutit ja vähemalt tervitad mind…, aga ei.
Mingil ajal pidid ootama viisteist minutit midagi tegemata, lihtsalt tooli peal istudes. Siis hüppasid äkki püsti ja mõtlesin, et tahad minuga rääkida, kuid sa jooksid hoopis telefoni juurde ja helistasid tuttavale, et uusimaid külajutte kuulda.

Vaatasin, kuidas tööle läksid ja ootasin kannatlikult kogu päeva. Arvan, et kogu oma kiirustamise juures polnud sul aega mulle midagi öelda. Panin tähele, et lõunalauda istudes heitsid pilgu enda ümber. Võibolla häbenesid sa minuga rääkida ja sellepärast ei öelnudki sa söögipalvet. Vaatasid teiste laudade inimesi ja märkasid, et mõni sinu tuttav rääkis minuga enne sööma asumist, kuid ise ei öelnud sa sellegipoolest midagi. Pole viga, sest aega veel on ja ma loodan, et kunagi pöördud minu poole.

Läksid koju ja tundus, et sul on palju tometamist. Kui toimetused olid tehtud, panid teleka mängima. Ei tea, kas sulle telekas üldse meeldib, sest vaatad sealt ükskõik mida. Iga päev veedad palju aega selle ees, midagi mõtlemata. Jälgisin kannatlikult, kuni telekat vaatasid ja õhtust sõid, kuid taas ei öelnud sa mulle midagi.

Magama heites olid ilmselt liiga väsinud. Kui olid perele head ööd soovinud, pugesid tekkide alla ja uinusid kohe. Sellest pole midagi, sest kuigi sa seda ei tea, olen ma alati sinuga ja mul on rohkem kannatlikkust, kui arvata oskad. Soovin Sulle õpetada ka seda, kuidas olla kannatlik teiste inimestega. Armastan sind nii väga, et ootan iga päev väikest peanoogutust, palvekest või tänuavaldust, mis tuleb sinu südamest. Ühepoolne suhtlemine on väga raske.

Jälle on uus päev  ja jälle ootan ma sind armastusega, soovides, et täna annad mulle väiksegi hetkekese. Ilusat päeva!

Näita mulle, siis ma usun,” ütleb inimene. “Usu, siis ma näitan Sulle”, ütleb Jumal.