Ja sealt ta tulebki!
Veel 2 nädalat tagasi veetin lõbusa pärastlõuna lastega õues lehesadu ja lehesõda mängides. Milline vabadus ja lapselikult suur rõõmutunne mind sel hetkel valdas. Öeldakse ju, et lapsemeelsus hoiab Õnne kodus. 😉 Nõustun täielikult.
Tartus hästi toredal kursusel osaledes (loovkirjutamine), sain vaba ja ülejäägiga aja ära kasutada kirjutamiseks ja samuti ka fotoaparaadiga looduse ilu jäädvustades. Sel hetkel trallitas kuldne päikesejänku vahtralehtede vahel. Oh, milline hea tunne jäi ka sellest hetkest hinge kosutama.
Järgmisena külastasin oma vanemaid ja nende koduõuel võisin leida veel hiliseid õisi pruunikate puulehtede kaitsva varju all päikesest viimast võtmas. 😉
Kodu poole astudes, märkasin mõnusat mustrit talvepuhkuseks valmistuval põllul. Korrapärasus ja korralikkus kaunistavad töötegijat! 🙂
Eile enne suurt sadu, jõudsin ka veel väikese jalutuskäigu ette võtta. Kõndisin ja vaatasin enda ümber ja enda sisse. Tegin endaga mõned kokkulepped, mis aitavad hetkeolukorras teha ehk parimaid valikuid ja leida olulistele valupunktidele võimalikult valutud lahendused. Ilmataat keeras uue lehekülje ja päikesepaiste asendus vihma ja tugevate tuulehoogudega. Enamus puid on selleks aastaks oma kauni leherüü vabaks andnud ja jäänud samuti talve ootama. 
Ehkki kellaaeg ei olnud sugugi palju, 4 ja 5 vahel, arvas fotoaparaat, et võiks juba ka välku kasutada, hämarduma hakkas küll vaikselt… Ja nii jäid viimased punased marjad sedasi pildile. 😉
Ja mis siin imestada, homme algab ju ametlik talveaeg, kella keeramisega. 😀 Valmistume siis meiegi – küünlad, soe tee ja juturaamatuga pleed põlvedel diivaninurka häid mõtteid talletama.
