Eesti minut.

Osalesin samuti aktsioonis kell 13.00-13.01 jäädvustada hetke Eestimaal. Viibisin sel ajal kontserdisaalis. Imetlesin oma lapse ja ka kõigi teiste etteasteid ja nii mõnegi loo ajal pühkisin silmanurgast pisara…ilus oled Eestimaa koos oma rahva ja tema loominguga!

DSC04576

Teine hetk, mis ka minuti sisse mahtus, pöörasin fotoaparaadi oma kotti ja tegin lihtsalt klõpsu… poolkogemata! 😉 Kuid nüüd pilti vaadates, leidsin sealt meie kaunid lipuvärvid . sobib seegi jäädvustama Eesti minutit. 🙂

DSC04575

Ja eestlastena võiksime me julgemalt laulda tuntud laulu refrääni

  Vaadates meie Pätut, siis temal on küll enda arvates õigus teha, mis tahab ja olla seal, kus tahab…

DSC04440

Rõõm ja kurbus käsikäes

Paar päeva tagasi oli üks neist, mida tahaks, et ruttu lõpeks – väsitav ja haigettegev vestlus töö situatsioonis. Eks seal oli suur osa ka minu suhtumises sellesse, kuid samas sain ka enda arust kogemuse energiavampiiriga. Koju jõudes olin tühi, mis tühi, ärritunud ja 100 mõtet peas tiirlemas, kuidas edasi käituda.

Riideid vahetades läks pilk sukkpükstele ja jäi sinna kohe pikemaks ajaks – APPI!!! mul ju terve päev sukkpüksid pahupidi jalas olnud! 😀 😀

Kerisin oma päeva edasi ja tagasi, kellega kohtusin ja kes mind kõnetasid… Meenus ühe kolleegi öeldud lause töö juures: “Oh, kui lahedad sukad sul on!” – “Tänan! On vist jah!” 😀

Ja sel hetkel muutus ärritus ja pinge minus tohutuks naeruks ja seda jätkus kohe kauemaks ajaks… 😀 Õnneks lõppes kõik hästi!

Õhtul meenusid veel lapsepõlvest kinnistunud ebausk, et kui riided pahupidi seljas on, siis tuleb kindlasti pahandus! Tuligi, oligi ja lõppes naeruga! 😉

Vasakul õige, paremal pahu! 😀Desktop23

Kohvihooliku kiiks ;)

Mait Maltise laulu algus on parim sissejuhatus minu staatusele: Kohvi joon nagu vett… ainult vett ma üldse ei joogi.

Kohvitassi piilun küll alati peale joomist, eriti hommikul. Ehk on see lootus saada sealt mingit sõnumit päeva parimaks pidamiseks… Ennustamine kohvipaksu pealt jäägu teiste oskajate teha, mina vaatan, mida räägib äärele mustreid joonistanud vaht.

Tänahommikune loob ettekujutuse musikaalselt südamlikust  päevast – südamed noodijoonestikul panevad ka hingekeeled helisema! Reede ju – sobib ideaalselt! Olen valmis järgmisele suurepärasele päevale vastu minema.

???????????????????????????????

Armastage rohkem!

Meister küsis oma õpilastelt: “Miks me karjume vihast? Miks inimesed karjuvad üksteise peale kui nad on endast väljas?”
Õpilased mõtlesid natuke, ja üks nendest ütles: “sest me kaotame oma rahu – sellepärast karjume”. “Aga miks karjuda kui teine inimene on sinu kõrval? Kas pole võimalik rääkida temaga tasase häälega? Miks sa karjud inimese peale kui vihane oled?” Õpilased andsid ka teisi vastuseid, ent ükski ei rahuldanud meistrit.
Lõpuks ta selgitas:
“Kui kaks inimest on üksteise peale vihased, siis nende südamed distantseeruvad tugevalt. Et katta seda kaugust, peavad nad karjuma, et teineteist kuulda. Mida vihasemad nad on, seda valjemini nad peavad karjuma, et läbi selle suure distantsi üksteist kuulda.
Siis meister küsis:
“Mis juhtub kui kaks inimest armuvad? Nad ei karju üksteise peale vaid räägiva pehmelt – miks? Sest nende südamed on üksteisele väga lähedal. Distants nende vahel on väga väike…”