Lumine luule

Tühjad tänavad tukuvad

varajasel hommikutunnil.

Üksikud helbed kukuvad

ise, neid keegi ei sunni.

Vaata, ma olen kui ingel!

Tasa Su aknale laskun.

Jäta see mure ja pinge,

võta rahu ja vaikus vastu.

Imeline aeg see detsember,

punased mütsid ja kuued.

Laste laul kuusepuu ümber,

laulavad isegi suured.

Hoia end ja oma kalleid,

kingi neile armu ja aega.

Nii rõõm jääb särama palgeil

ja pole elamisel mingit vaeva.

kõrreke

käbihein

puu

Jõulukuu käes

Kauaoodatud või siiski mitte? Sel aastal vist suurim rõõm jääb lastele. Ise tahaks lihtsalt olla valges vaikuses, kuulata lume langemist akna taga ja vaadata tuisutralli. Läbi akna ongi talv ilusam kui käega katsudes. 😉

Aga täna siiski 1. advent ja iga päevaga liigume ühe aasta lõpule jälle lähemale. Polegi palju jäänud.

Et meil oleks aega märgata iseenda headust ja kõrvalseisjate omagi,

aega leida päevas pisiasju, mis muudavad elu ilusaks,

aega rohkem anda kui vastu andmist oodata,

aega öelda välja kõik, mis ütlemist vajab ja elada välja kõik, mis välja kipub,

aega võtta aega oluliste asjade ja inimeste jaoks,

aega mõelda ja tegutseda nii, et ise ja ümbritsev maailm muutuks päev-päevalt paremaks paigaks.

tuxpi.com.1354440333