Vahtravärviline

Olen tänulik nende kuldsete sügisilmade eest! Õhk –  soe ja sombune, silitab mõnusalt põski. Kuldsed kaselehed kukuvad vaikides rohelisele murule, mis võitleb kolletumise vastu. Ei taha veel pruune liblekesi, krõbisevaid kõrrekesi…

Vahtrapuu laseb tuulel end sasida ja loovutab ühe kollakas-punakas-oranži lehekese teise järel. Ega pääsu nagunii pole, sügis nõuab oma, sest talvele jalgu jääda oleks ka ju patt! Puude kauaoodatud puhkus on varsti käes.

Aitäh teile selle kauni vaatepildi eest, mis praegu igal pool silma paitab! Kuldkollased kase ja pärnalehed, kirjud vahtralehed, punased põõsalehekesed  ja viimaseid jõupingutusi puule jäämiseks tegevad  rohekas-kollased tammelehed. Ilus on see Eestimaa sügis! Ja hing laulab kaasa…