Luule, see ei tule tuulest… kirjutas kord Anna Haava. Mõnikord tõesti on selle tulemisega veidi rohkem vaja vaeva näha. Täna aga, põrgulikult palavas suvepäikeses, tuulega võidu kõndides, tuli luule ise mu juurde. Öeldakse ju, et kui otsite loovaid mõtteid, minge jalutama. Inglid sosistavad jalutajale kõrva… Aitäh inglitele, kes mind täna inspireerisid! 🙂
Sinuni
Kuidas ma jõuan Sinuni?
Meie vahel on maad ja veed.
Sinililledest pärjatud orud
ning karikakardega kaetud teed.
Millal ma jõuan Sinuni?
Ööpimedus keelitab jääma.
Koiduvalgus kutsub mind kaasa.
Ja rohi – kõrred on rinnuni.
Kas ma jõuan kord Sinuni?
Hing kisendab – mine nüüd, mine!
Jalg on veel hetkeks piduril
ning siis – oota mind, täna ma tulen!
