Tule-minek

Luule, see ei tule tuulest… kirjutas kord Anna Haava. Mõnikord tõesti on selle tulemisega veidi rohkem vaja vaeva näha. Täna aga, põrgulikult palavas suvepäikeses, tuulega võidu kõndides, tuli luule ise mu juurde. Öeldakse ju, et kui otsite loovaid mõtteid, minge jalutama. Inglid sosistavad jalutajale kõrva… Aitäh inglitele, kes mind täna inspireerisid! 🙂

Sinuni

Kuidas ma jõuan Sinuni?

Meie vahel on maad ja veed.

Sinililledest pärjatud orud

ning karikakardega kaetud teed.

Millal ma jõuan Sinuni?

Ööpimedus keelitab jääma.

Koiduvalgus kutsub mind kaasa.

Ja rohi – kõrred on rinnuni.

Kas ma jõuan kord Sinuni?

Hing kisendab – mine nüüd, mine!

Jalg on veel hetkeks piduril

ning siis –  oota mind, täna ma tulen!

Ma vaatan tuulele vastu

Tänase palava, kuid õnneks tuulise ilmaga sobib see luuletus hästi. Kirjutatud küll mõni päev varem..

Ma vaatan tuulele vastu,
tuul tuhiseb läbi mu seest.
Oma rada ma kindlamalt astun,
mind ei kohuta raskused eel.

Annan end tuulele kanda,
kergelt hõljudes jagan ma end.
Jõuan rahu ja lootusteranda –
seal õnn on ootamas mind.

Avan Sulle ma südameukse,
hingeaken on Sinule valla.
Võta vastu mu hääletu kutse,
õnnepärleid Su palgele kallan.

Ma tänan Sind abi eest, Tuul!
Oma rada ma lennates astun.
Vii kõigile sõnad mu suult –
ma vaatan tuulele vastu.

Mida kõike tuul kaasa viib-toob on mõistatuslikult üllatav. Peamine on märgata…

Puhas kase-vuuk 😉

 

Suvised klõpsud

Mulle meeldib käia ringi fotoaparaat kaasas. Pole ma teab mis oskaja ja väärt pildimasinat mul ka pole, aga tahtmine teha on SUUUUUUR! Seega enda lõbuks ikka klõpsutan ja nüüd on ka, kuhu jäädvustada.

Veidi veel metsa, õigemini pargipuid ja puudealuseid.

Läbi lehtede päikese poole.

Kollast juba juulis!?

Päikesejänkude mänguväljak

Oksaämblik

 

 

 

 

 

 

Mõelda end suvesse

Mõelda end suvesse,

paljajalu

laiskade kivide rannale,

kibuvitsade torkimisvalu

põsele, põlvele,kannale.

Mõelda, et olen vaid

piisake veest –

lõputu, lainetav, ajatu;

kübeke kummelipehmest teest –

hellitav, niiske, kajatu.

Ja nii kerge kui

kajakalend.

Ja nii vaba kui tuuled.

Ükskõik milleks

saab mõelda end

argipäevade juurest.

Aita Kivi

 

Suvi Eestimaal

Aknast kostab rongi vurin. Pime on ja algab öö. Ilus aeg, suvi Eestimaal. Aken jääb hommikuni avatuks ja uni tuleb hää. Kui tuleb.. Kusagilt pole veel paista, tahaks hoopis teha ja olla ja jätta ka tänasest päevast jälg.

Oli toimekas ja põnev see päev. Jõudsin aidata ligimest – tegin just seda, mida teeks ka iga päev raha eest, aga töötan hetkel hoopis teisel alal.

Rannamõnusid sai nauditud, ilm ju täpselt selline suplemiseks loodud. Vesi oli küll suht jahe, aga selle eest päike paitas hoolega. 😉

Ja õhtu lõppes kohevate kuumade pannkookide ja värske maasikamoosiga. Külm piim juurde ja kõhukene laulab tänuviisi. Ilus aeg see suvi Eestimaal.

Homme tuleb end paaritunniseks istumiseks valmis panna ja vahva kogu-pere-kinu ära vaadata. Muidu ei oska ju laste osavatele küsimistele vastuseid pakkuda. Nemad on ikka targemad kui kanaema. 😀

Polegi enam miskit kosta, vaid noorte pallimängu hõikeid on kosta. Et nemad ka ei väsi ja pimedas palli üles leiavad. Või midagi muud, aga see ongi nooruse ahvatlus. Ah, ilus aeg – noorus ja suvi Eestimaal…

 

Head soovid sobivad igal ajal

Kummaline, mida võib leida ja tähtsaks pidada keset suveööd. Paraku pole oluliste asjade tegemiseks paremat aega kui praegune hetk ja siit ta tuleb!

Fernandela M. Acciori

 Soovin, et teil oleks tuleval aastal…

… vaprust lasta lahti asjadest, suhetest ja mõtetest, mis teie elus ainult ruumi raiskavad ja õhku rikuvad.
… otsustusvõimet, et unustada kõhklused ja ratsionaalsus ning haarata kinni hetkest, mis ei pruugi enam kunagi korduda.
… hiireaugu juures valvava kassipoja kannatust, et oma seisukohtadele kindlaks jääda.
… teadlikkust oma tõelisest väärtusest, et sisemuses lõkendav tuli võiks ka väljapoole särada ning süüdata heleda leegiga kellegi, kes siiani vaikselt tuha all hõõgus.
… kindlameelsust, millega seista vastu kahtlastele ahvatlustele.
… sihikindlust, millele toetudes jõuda eesmärkideni – ja neist möödagi minna.
… julgust minna ja paluda abi, kui üksi enam ei jaksa.
… lapselikult avatud hinge, mis aitab märgata kõike maagilist ja salapärast – mis on tegelikult kogu aeg meie kõrval olemas.
… siirast tänulikkust, et vähemalt korra päevas saaks öelda südamest „aitäh!“ kellelegi, kes on liigutanud sündmusi ja saatust teile soodsas suunas.

Nii nagu ma soovin – nii ka saagu 🙂

Öös on asju ja on kuulajaid

Midagi hakkab looma. Ehkki võiks minna kergemini see seadistamine, aga iga asi omal ajal.

Juulikuu lõpp ja ööd on meil siin – kiire pilk aknast välja tõestab, et mustad, või peaaegu. Noorte hõiked palliplatsilt ei vaibu aga isegi pimeduses, nemad oskavad oma aega kasutada. On öö või päev, keha vajab liikumist ja süda tundeid.

Asjadest rääkides, täna sai viimanegi vaba pind külmikus täidetud marjadega. Suvine korilus tasub end ära. Olen tänulik ja õnnelik, et sel suvel Metsavana nii heldelt kõike jagab.

Kuulan ma ise täna, iseenda heakskiitu. Olen palju teinud ja palju jõudnud. Ja nii edasi, et jaguks seda tehatahtmist igaks päevaks!